Mida toob kaasa projekt Aruandlus 4.0 ehk digipööre?

Kui projekt Aruandlus 3.0 hõlmas masintöödeldavaid aruandeid, lisab Aruandlus 4.0 siia masintöödeldava andmehõive ja andmete pööramise infovooks.

Kurmet Ojamaa sõnutsi on e-majandusest rääkides levinuim definitsioon see, kui valdav enamus majandustehingutest on masintöödeldavad. Täna saame teha ettevalmistusi selleks, et kunagi e-majanduse baasis olla. Digitaliseerimine puudutab nii halduskoormuse temaatikat kui infrastruktuuri olemasolu, mis võiks majanduskasvule anda uue alguse.

Digitaliseerimise eesmärkidest rääkides tõi Ojamaa esile esmalt selle, et igasugune andmete liigutamine peaks toimuma põhiprotsessi taustal – ettevõtjal ei pea enam olema kohustust aruannet riigile esitada. Infosüsteemid peaks olema nii intelligentsed, et andmed saaks automaatselt edastatud. Andmeid pole mõtet serverisse või keldrisse koguda, vaid neist peaks jõudma infovooni. Mõistepaaris andmed versus info valikus rõhuasetus olema infol.

E-teenuste puhul tuleks kokku leppida kvaliteedistandardites – millal saame öelda, et see on kvaliteetne ja vastab avalikkuse ootustele. Enam tuleb tähelepanu pöörama nn silotornidele ehk erinevate ametkondlike vaadete domineerimisele ja madalale kliendikesksusele.

Milline eesti.ee võiks tulevikus välja näha ettevõtja vaates? Siin tuleb mängu ÜKP ehk ühtne kontaktpunt, mis võiks olla disainitud vidinapõhise töölauana ettevõtja tarvis. Ettevõtja saaks sinna seadistada endale vajalikke rakendusi, mille välja töötamisel võiks avalik sektor teha erasektoriga koostööd.

Kohustuste kalender ja kaugtuvastus

Üks uues visioonis kandvat rolli mängivatest e-teenustest on näiteks kohustuste kalender. Ojamaa selgitas, et võimalik oleks täiendada kohustuse tekkimise rada selliselt, et ettevõtja jaoks realiseeruvad kohustused läbi ettevõtjakalendri – kui kohustust seal ei ole, on see ettevõtja jaoks olematu. Seda visiooni ei saa rakendada kõigis eluvaldkondades ja igal ajahetkel, ent näiteks arvestusalalt alustades võiks selline idee põhimõtteliselt realiseeruda ja seda võiks katsetada.

Teine oluline teenus puudutab kaugtuvastuse teenust ja kaugtöö keskkonda. Infotehnoloogiliselt oleme jõudnud sinna, kus kliendiga suhtlemine ja tehingute tegemine läbi e-kanalite on reaalsus. Paraku on see reaalsus ka nende ettevõtete jaoks, kel ei ole tehnoloogilist võimekust sellest rägastikust end läbi süüa. Väikeste ettevõtete jaoks oleks see tehnoloogiline hüpe kättesaamatu, tegu on turutõrkega. Avalik sektor peaks pingutama, et teenus oleks kättesaadav võimalikult paljudele mikro- ja väikeettevõtjatele.

Siia kuuluvad ka ettevõtja statistikaraportid – andmed liiguvad taustal ja neist moodustub esmane infovoog.

Teema lõpetuseks rõhutas Kurmet Ojamaa asjaolu, et teenuste välja töötamisel ei peaks monopoolne roll olema avalikul sektoril. Stardihetkel paneb avalik sektor teenuseid rohkem kokku, ent erasektor võiks siia juurde tulla.