Audiitortegevuse seaduse muudatused toovad tõenäoliselt kaasa hinnatõusu

16. märtsil valitsuse poolt heakskiidetud eelnõul on küll kiirustamise märke, ent see tõotab ka mitmeid Eesti majanduse jaoks positiivseid muudatusi. Nüüd hakkab seadusemuudatusi menetlema Riigikogu. Uued auditireeglid on plaanitud jõustuma selle aasta 1. juulil. Audiitorkogu aitab kaasa, et pärast viimast lihvi Riigikogu komisjonides saaks öelda, et uus seadus tõepoolest toetab tugeva ja professionaalse, Eesti majandusarengut toetava audiitorkonna väljakujunemist.

Head uudised: AHÜ-de arvu vähenemine ja kaheaastased lepingud

Seadus kitsendab oluliselt nn avaliku huvi üksuse määratlust. Edaspidi jäävad AHÜ-deks vaid börsifirmad, kindlustusettevõtted ja pangad. Senise 200 avaliku huvi üksuse asemel jääb neid alles 30 ringis, ülejäänud vabanevad mitmetest tülikatest ja väärtust mitte loovatest administratiivsetest kohustustest, samuti keelust oma audiitorilt osta erinevaid ärikonsultatsioone ja lisateenuseid (maksu-, finants- ja ärikonsultatsioone, õigusnõustamist, siseauditit ja hindamisteenuseid jne).Seaduseelnõu näeb ka ette, et edaspidi sõlmitakse auditi lepingud vähemalt kaheks aastaks. Audiitorkogu hinnangul on see huvitav win-win võimalus nii ettevõtjatele kui audiitoritele. Ettevõtjad võidavad seeläbi, et audiitorteenus on esimesel aastal reeglina ajamahukam kui järgmistel aastatel, kuna esimesel aastal peab audiitor õppima tundma firma siseprotsesse ja tegema palju muid lisaprotseduure, et ennast ettevõtte tegevusega kurssi viia. Audiitorid võidavad aga sellega, et sõltumatus ettevõttest suureneb. Kui praegu on Eestis 10 000 audiitorkontrolli kohustusega ettevõtet, siis tuleb ette ka neid, kes võivad audiitorile survet avaldada, et kui audiitori otsus pole talle meelepärane, võetakse järgmisel aastal teine audiitor.Halvad uudised: riik tõstab järelevalvemaksu kaudu auditi tasusid

Praegusel kujul aastast 2010 toiminud audiitortegevuse järelevalve kulu on olnud ligikaudu 150 000 -200 000 eurot aastas ja seda on rahastatud riigieelarvest. Uus seadus näeb aga ette, et järelevalve võib hakata maksma kuni miljon eurot, millest vähemalt pool tuleb ettevõtjatel kinni maksta. Valitsuse poolt heaks kiidetud seaduseelnõus on audiitorfirmade järelevalvetasuks määratud 2% ettevõtete audiitortegevuse käibelt ehk umbes pool miljonit eurot aastas, millele lisandub riigieelarvest veel kuni 50%. Kuna audiitorettevõtjate kasumimarginaalid on viimastel aastatel väga õhukeseks muutnud ning ka auditi piirmäärad just sel aastal tõusid, siis täiendava lisakulu enda kanda võtmise võime enamikel audiitoritel tõenäoliselt puudub ja see läheb puhtalt auditiklientidele edasi.Audiitorkogu loodab siiski, et seaduseelnõu edasisel menetlemisel võidab terve mõistus ja Eesti ettevõtjad saavad endale otstarbekohase ja mõistliku seaduse.

Allikas: Audiitorkogu