Sotsiaalmaksule plaanitakse kehtestada lagi

Eelnõu seletuskirja kohaselt peaks see olema kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse toomist ja jäämist ning uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist soodustav tugev meede, mis aitab Eesti majandusel muutuda targemaks ja tootlikumaks. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus säilib kuni 4,5-kordse kolme kvartali keskmise mediaanväljamakse suuruse brutotöötasuni (määra kehtestab iga-aastaselt Vabariigi Valitsus oma määrusega) vastavalt Maksu- ja Tolliameti koostatud statistilistele andmetele. Sellest ülespoole jääv palgatulu ei kuulu sotsiaalmaksuga maksustamisele. 2015. aasta IV kvartali seisuga oleks sotsiaalmaksu ülempiir 3 451,5 eurot.

Valitsusele pannakse kohustus kehtestada vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele igal aastal sotsiaalmaksu ülempiiri fikseeriv määrus hiljemalt eelarve aastale eelneva aasta 20. novembriks. Samal ajal toimub ka riigieelarve menetlemine, mis võimaldab muutustega paremini arvestada riigi kulude ja tulude planeerimisel ja jaotamisel.

Eelnõu muudab oluliselt tootlike töökohtade maksukoormust ning annab sellega ettevõtetele ja investoritele selge signaali, et Eesti ei ole harimatu ja odava tööjõu maa, vaid on muutumas kohaks, kus luuakse olulist väärtust ja hinnatakse edasiviivat ning tarka majandustegevust. 

Mikromajanduslik mõju sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamisel avaldub nii üksikisiku kui ka eraettevõtja majandusseisundis. Üksikisiku seisukohalt selles, et ettevõtjad on nõus nende spetsiifiliste teadmiste eest kõrgemat palka maksma ja eraettevõtja seisukohalt selles, et spetsiifiliste teadmistega kaasneb ettevõttes tootlikkuse kasv ja ühtlasi tööjõukulude vähenemine.

Ülempiiri kehtestamisega kaasnevat kõrgepalgaliste spetsialistide juurdekasvu on täpselt võimatu arvutada. Justiitsministeeriumi kokku kutsutud konkurentsivõime juhtgrupi raporti kohaselt aitaks sotsiaalmaksu lagi hinnanguliselt luua iga kümne keskmisest kõrgema palgaga töötajale lisaks üheteistkümnenda kõrgepalgalise töökoha, ilma et tööandja tööjõukulude kogumaht suureneks.

Sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamisega kaasnevad faktorid:

a) Tänase seisuga on nimetatud 4,5-kordse mediaanpalga saajate hulk Eestis ligi 10000 töövõtjat ja Rahandusministeeriumi hinnangul langeb nimetatud kõrgepalgaliste töökohtade arv kehtiva maksuseaduse tingimustes paari protsendi võrra aastas. Lae kehtestamine tähendab tööandja jaoks keskmiselt 6-protsendilist tööjõukulude vähenemist nende töötajate osas, keda lagi puudutab. Kõrgepalgaliste töötajate hõive kasvab umbes 10% aastas.

b) Rahandusministeeriumi hinnangul tekitab tänaste kõrgepalgaliste suhtes ettepanekus toodud sotsiaalmaksu maksimummäära kehtestamine sotsiaalmaksu vähemlaekumise summas ca 87,1 miljonit eurot aastas.

c) Sotsiaalmaksu vähemlaekumise kompenseerivad keskpikas perspektiivis tänu soodsale maksukeskkonnale lisanduvad kõrgepalgalised töökohad ning töökohtade välismaale kolimise vältimisest tekkiv maksutulu, kuhu tuleb sisse arvestada ka tarbimismaksud.

d) Ühiskonna sotsiaalse õiglustunde võimalikku riivet kompenseerib teadmine, et kõrgepalgalised töökohad panustavad solidaarsesse sotsiaalsüsteemi vähemalt 5 korda rohkem kui riigi keskmine palgasaaja. Meetme turgutav mõju ettevõtetele suurendab kõrgepalgaliste töökohtade arvu, mille tulemusel suurenevad tulu- ja sotsiaalmaksu laekumiste absoluutarvud ning samuti kaudsete maksude laekumine tarbimise hoogustumise tulemusel. Sotsiaalmaksulagi seotakse mediaanpalgaga, mis on nö õiglane keskmine palk. Mediaanväljamakse on summa, millest 50% töötajatest saab rohkem ja 50% vähem tasu.

e) Demograafiline mõju: soodus maksukeskkond kõrgepalgalisele üksikisikust töövõtjale motiveerib kvalifitseeritud tööjõu liikumist Eestisse ning takistab sellise tööjõu lahkumist Eestist. Vananevale ja vaikselt kahanevale ühiskonnale on eluliselt vajalik, et majandus- ja maksukeskkond toetaks kõrge tootlikkusega tarku töökohti.

Allikas: Eelnõude infosüsteem