Litsentsitasu maksustamine

Kui Eesti ettevõte maksab temaga mitteseotud mitteresidendile litsentsitasu, siis on sellelt tulumaksuseaduse kohaselt ettenähtud tulumaksu kinnipidamine 10%-lises määras. Litsentsitasu mõiste alla kuulub ka tasu tööstus-, kaubandus- või teadusalase sisseseade kasutuse või liisingu eest. Siinkohal juhime tähelepanu, et tulumaksuseaduses on alates 1. jaanuarist 2016 varasema keeleliselt ebaõnnestunud „sisseseadme“ asemel kasutuses mõiste „seade“ (inglise keeles „equipment“). Liisingu puhul tuleb jälgida, kas leping kujutab oma sisult endast võõrandamis- või kasutuslepingut. Kasutuslepingu alusel makstavad tasud maksustatakse täies ulatuses litsentsitasuna. Kui Eesti ettevõte on sõlminud sellise kasutuslepingu, mille tingimuste kohaselt kuulub kasutustasu maksmisele lepingupartnerile täies ulatuses (tulumaksu ei saa väljamaksmisel lepingupartnerilt kinni pidada), siis tuleb tulumaks väljamakse peale arvestada ja selle tasumisel MTA-le tekib täiendav kulu. Kulu suurus sõltub sellest, kas rakendati 10%-list maksumäära või oli võimalik vastava riigiga sõlmitud maksulepingu alusel rakendada soodsamat määra (tüüpiline on 5%). Kui tulumaks oli kasutuslepingu kohaselt õigus väljamakselt kinni pidada, siis täiendavat tulumaksukulu Eesti ettevõttel ei teki.

Eesti-Šveitsi maksulepingu protokoll

Kas oleks võimalik vabaneda seadmete kasutuse või liisingu eest tehtavatelt maksetelt tulumaksu kinnipidamise/ tasumise kohustusest? Sellise võimaluse pakub 01.01.2016 jõustunud Eesti- Šveitsi maksulepingu protokoll, mis kitsendab litsentsitasu mõistet, välistades sellest tööstus-, kaubandus- või teadusalase seadme kasutamise või kasutamise õiguse eest makstava tasu. Seega - kui tööstus-, kaubandus- või teadusalase seadme kasutustasu makstakse näiteks Šveitsi maksuresidendist mitteseotud ettevõttele, ei kuulu enam tulumaks Eestis kinnipidamisele. Paljude teiste riikidega sõlmitud maksulepingutes on klausel, et kui Eesti sõlmib hiljem mõne OECD liikmesriigiga (antud juhul siis Šveitsiga) litsentsitasude mõistet kitsendava kokkuleppe, siis laieneb muudatus ka vastavale lepinguosalisele riigile. Riigid, kellele antud klausel automaatselt laieneb, on järgmised: Holland, Belgia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Taani ja Ungari. Seega ka nende riikide maksuresidentidele makstud seadme litsentsitasu puhul ei kuulu tulumaks enam kinnipidamisele. Lisaks litsentsitasu mõiste kitsendamisele muutus eelviidatud protokolli jõustumise tulemusena ka litsentsitasu maksustamise jaotus – maksustamise ainuõigus kuulub edaspidi litsentsitasu saaja residentsusriigile. Tuluallikariigil ei ole enam õigus litsentsitasusid maksustada. Antud muudatus laieneb lisaks Šveitsile ka kõikidele eelviidatud riikidele. Seega – kui Eesti ettevõte maksab näiteks patendi kasutamise eest Soome ettevõttele litsentsitasu, ei pea sellelt tulumaksu kinni pidama.

Litsentsitasu maksustamise õigus

Autor: Hannes Lentsius, PwC maksuosakonna juht