Juhatuse liikme töötuskindlustus „teatavate mööndustega“

Õiguskantsler on väljatoonud, et kehtiv regulatsioon, mis ei võimalda äriühingu juhtidel saada töötuskindlustushüvitist,  pole põhiseadusega kooskõlas. Regulatsiooni muudeti selleks, et takistada töötuskindlustusskeemi kuritarvitamist, kuid õiguskantsleri seisukohalt ei ole skeemi kuritarvitamine tõenäoline. Võimalik kasu – töötuskindlustushüvitis – ei kaalu õiguskantsleri hinnangul üles kuritarvitamiseks vajalikke pingutusi. Õiguskantsler leidis, et töötuna võiks arvel olla äriühingu juhatuse liige, kes on olnud palgatööl, maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuu eest ja siis oma töö kaotanud.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku taastada teatavate mööndustega enne 1. maid 2014 kehtinud olukord. Ettepaneku kohaselt saaks töötuna end arvele võtta äriühingu juhatuse liige, kes ei saa oma juhatuse liikme kohustuste täitmise eest töötasu ja kellel on eelnev tööstaaž, näiteks viimase 12 kuu jooksul 6 kuud. Ministeeriumi hinnangul tuleks samadel tingimustel lubada end töötuna arvele võtta ka sarnase õigusliku staatusega isikutel – prokuristil, täisühingu või usaldusühingu esindama volitatud osanikul, filiaali juhatajal jne.

Ühtlasi teeb ministeerium ettepaneku anda juhtorgani liikmetele võimalus vabatahtlikult tasuda töötuskindlustusmakset, et kindlustada ennast töötuskindlustushüvitisega juhuks, kui isik kutsutakse juhtorgani liikme kohalt tagasi. Kuna juhtorgani liikme töö on seotud ettevõtlusega seonduva äririskiga, peaks neile isikutele jääma valikuõigus, kas nad soovivad sellist kindlustust või mitte.