Eesti maksukoormus kasvab rekordkiirusel

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD värskest ülevaates liikmesriikide maksutrendidest nimetatakse Eestit ära riikide hulgas, kus maksukoormuse tõus oli eelnenud aastaga võrreldes üks suuremaid.

Eesti maksukoormus oli 32,9 protsenti. Rahandusministeerium põhjendas, et maksukoormus on tõusnud, kuna maksu- ja tolliamet kogub maksud paremini kokku. Kui samade määrade juures makse paremini koguda ja tulude kasv on kiirem kui SKP kasv, kasvab ka maksutulu suhtena SKPsse.

Teisisõnu on viimasel paaril aastal majanduse nominaalkasv jäänud selgelt alla maksulaekumiste kasvule, mis ongi maksukoormuse tõusu tehniline põhjus.

„Alates 2014. aastast on Eesti maksukoormus ehk laekunud maksude suhe SKPsse selgelt kasvanud. Samas ei ole nendel aastatel jõulisi maksumäärade tõuse toimunud, pigem vastupidi. Tööjõu maksumäärad langesid 2015. aastal oluliselt. Aktsiisitõusud on tõesti mõnevõrra kergitanud tarbimise maksukoormust, kuid käibemaksu määrad on jäänud samaks," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben rahandusministeeriumi blogis.

"Samas on just käibemaksulaekumised viimasel ajal oluliselt ületanud majanduses loodud lisandväärtuse kasvu, mis avaldub maksukoormuse tõusuna. Seega ei saa maksukoormuse kergitamist viimase kahe aasta jooksul panna süüks poliitikutele. Põhjuseid tuleb otsida mujalt.“

Esimesel poolaastal suurenesid käibemaksulaekumised aastases võrdluses 11,6 protsenti. Käibemaksu baas kasvas sellel perioodil vaid 4,3 protsenti ning sisemajanduse koguprodukti (SKP) nominaalkasv jäi 2,8 protsenti juurde.

Aben tõi maksukoormuse kasvule välja kaks põhjust. "Esiteks – maksude tasumise kultuur muutub kas maksumaksjate või maksuameti eestvedamisel. Ja teiseks – muutub majanduse struktuur – palgatulu ja sisenõudluse põhine majanduskasv on „maksurikkam“ kui ekspordipõhine," kirjutas Aben.

Nimelt on palgatulu ja sisetarbimine viimastel aastatel kiiresti kasvanud, samas kui ekspordi kasv on aeglustunud.

Keskmine maksukoormus oli OECD riikides oli mullu 34,4%, mis on rekordiline tase andmete kõrvutamise algusest ning märgib eelnenud aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti suurust tõusu. Alates 2009. aastast on keskmine maksukoormus OECD riikides pidevalt ülespoole tiksunud. 30 andmed esitanud riigis tõusis maksukoormus 16 ja kahanes 14 riigis.

Selle taga on hulk tegureid, kuid peamise panuse on andnud kasvanud laekumised tarbimismaksudest ja üksikisiku tuludelt, mis kokku moodustavad tõusust kaks kolmandikku.

Raport toobki trendina välja, et ettevõtte tulumaksu osa OECD riikides on kriisi järel langenud.

Esimese arenenud riigina on Taanis maksutulude osakaal SKPst ületanud 50% piiri. Möödunud aastal kasvas maksukoormus Taanis 50,9%-le, mis on rekord 1965. aastast, mil OECD oma võrdlusi koostama hakkas. Järgnevad Prantsusmaa ja Belgia, kus maksukoormuse tase oli vastavalt 45,2% ja 44,7%.