Rahavoo eelarvestamine ja mõõtmine

Eri­ne­va­tel põhjus­tel ollakse huvi­ta­tud, kui­das majan­dus­ük­sus raha tee­nib ja kasu­tab. Eel­da­ta­vate lae­ku­miste ja mak­sete asja- ja aja­ko­ha­sus ning toi­mu­mise (eba)kind­luse ula­tus on kate­goo­riad, mil­lega tege­leb raha­voo eel­ar­ves­ta­mine ja pla­nee­ri­mine. Raha­jääk, lae­ku­mised ning väl­ja­mak­sed mää­ra­vad majan­dus­ük­suse mak­sevõime ole­vi­kus ja tule­vi­kus.

Raha vaja­takse tegut­se­mis­ku­lu­tuste kat­miseks, inves­tee­ri­miseks ning inves­to­ri­tele väl­ja­mak­sete tege­miseks. Asja- ja aja­ko­ha­suse all tuleb mõista eelkõige ole­mas­oleva raha ja lae­ku­miste kasu­ta­mis­kõl­bu­lik­kust mak­sete õige­aeg­seks teos­ta­miseks. See­juu­res on tava­pä­ra­selt majan­dus­ük­suse jaoks raha lae­ku­mised eba­kind­la­mad kui väl­ja­mak­sed. Lae­ku­miste ja väl­ja­mak­sete vahena kuju­neb mõõt­mis­pe­rioodi (uus) raha­jääk.

Tule­vikku suu­na­tud otsuste tege­miseks on olu­line hin­nata majan­dus­ük­suse raha tee­ni­mise võimet min­gil kind­lal perioo­dil – näi­teks järg­ne­val kol­mel kuul või aas­tal. On kül­laltki tava­pä­rane, et tule­vikku suu­na­tud otsu­sed ja hin­nan­gud ei rea­li­seeru nii nagu pla­nee­ri­tud ning plaane tuleb kor­ri­gee­rida. On mõist­lik, et raha­voo pla­nee­ri­mise (eel­ar­ves­ta­mise) periood ning tege­like tule­muste mõõt­mise perioo­did ühtik­sid. Orga­ni­sat­sioon (soo­vi­des oma tege­vus­test õppida) taga­si­si­des­tab oma otsus­tus­prot­sessi nii, et pla­nee­ri­tud tule­muse rea­li­see­ru­mist mõõ­de­takse ning hin­na­takse enne plaa­nide kor­ri­gee­ri­mist või uute tege­mist:

Raha­voo­gusid käsit­le­vat aja­loolist infor­mat­siooni kasu­ta­takse see­juu­res muu­hul­gas tule­vaste raha­voo­gude prog­noo­side asja- ja aja­ko­ha­suse tões­tus­ma­ter­ja­lina ning kasum­lik­kuse, neto­ra­ha­voo­gude ja hin­na­muu­tuste mõju oma­va­he­liste suhete ana­lüü­si­misel. Samuti või­mal­dab raha­vooge käsit­lev infor­mat­sioon välja töö­tada eri­ne­vaid raha­voo­gude hin­da­mise ja võrd­le­mise mudelid, prog­noose ning hüpo­te­ese.

Finants­töö­riis­ta­dena kasu­ta­ta­vad raha­voo eel­arve (plaan) ning raha­voo aru­anne (tege­lik) ei pea ilm­tin­gi­mata olema üles ehi­ta­tud võr­rel­da­va­tena. Samas vähendab võr­rel­da­vus pla­nee­ri­tud ja tege­li­kult rea­li­see­ru­nud tule­muste võrd­le­mise kulusid.

Kui raha­voo­gude aru­an­net kasu­ta­takse koos üle­jää­nud finants­aru­an­ne­tega, annab see asja­tund­li­kule luge­jale täien­dava kas­sa­põ­hise mõõtme muidu tek­ke­põ­hi­sele raa­ma­tu­pi­da­mi­sin­for­mat­sioo­nile. Tao­line lisa­vaa­te­nurk parandab ka finant­sin­for­mat­siooni vas­tas­ti­kust võr­rel­da­vust eri majan­dus­ük­suste vahel.

Maa­il­mas kasu­ta­takse pealt­näha eri­ne­vaid raha­voo aru­ande skeeme, kuid oma põhi­ole­mu­selt taan­du­vad kõik raha­voo (juh­ti­mise) aru­an­ded üles­ehi­tu­sele, mida on liht­sus­ta­tult või­ma­lik kir­jel­dada järg­ne­valt:

Kasu­ta­ta­va­tes raha­voo aru­ande skeemi­des eri­ne­vad seda­kaudu eelkõige vaid lae­ku­miste ning väl­ja­mak­sete rüh­mi­ta­mis­põ­hi­mõt­ted.

Sar­na­selt IFRS-le või ka US GAAP-le nõuab Eesti hea raa­ma­tu­pi­da­mis­tava raha­voo­gude rüh­mi­ta­mist kolmeks:

põhi­te­ge­vuse (äri­te­ge­vuse) raha­vood;inves­tee­ri­mis­te­ge­vuse raha­vood;finant­see­ri­mis­te­ge­vuse raha­vood.

Võt­tes arvesse eel­pool kir­jel­da­tut on Ees­tis kasu­ta­tava raha­voo aru­ande liht­sus­ta­tud struk­tuur all­järg­nev:

Detail­sem raha­voo­gude skeem sõl­tub mee­to­dist, mil­lega raha­voo aru­an­net koos­ta­takse ning majan­dus­ük­suse tege­vuste eri­pä­ra­dest. Vähen­da­maks pla­nee­ri­misele ning tule­muste tõl­gen­da­misele kulu­ta­ta­vaid res­sursse on mõist­lik:

üht­lus­tada pla­nee­ri­mise ja tege­like tule­muste mõõt­mise perioo­did. Nt võrd­lus toi­mub korra kuus või korra kvar­ta­lis;üht­lus­tada pla­nee­ri­misel ning tege­like tule­muste fik­see­ri­misel kasu­ta­ta­vate finants­töö­riis­tade koos­ta­mis­põ­hi­mõt­ted:

Autor: Sulev Luiga, BDO Eesti juhtiv partner ja vandeaudiitor Ülle Johanson, BDO Eesti raamatupidaja-konsultant