Audiitor edendab finantskirjaoskust

Eesti inimese finantsteadlikkuse ja -aktiivsuse üle on aastaid nurisetud. Finantsinspektsioon on käima lükanud tarbijaveebi Minu Raha, pangad finantsasjade teabekeskused ja nõustamised, ülikoolides loetakse finantse ka humanitaaridele, kuid pingutustest hoolimata seisab eraisikute raha kontodel.  

Võib arvata, et investeerimiskartus on tingitud minevikust ja viimasest kriisist, mõningasest ebausalduslikust ettevõtluskeskkonnast ja vähesest finantskirjaoskusest. Esmalt pidurdavad julgust mõistagi aastakümneid tagasi läbielatud börsitraumad ja pankade kunagised kurvad lõpud. Selles saavad vaid aeg ja enda kogutud kogemused leevendust pakkuda.  

Küll aga saab seadusandluse abil edendada senist ettevõtluskeskkonda ning pöörata rohkem tähelepanu väikeaktsionäride õigustele. Juhul kui väikeaktsionäril oleks tagatud senisest parem ligipääs infole, otsustele ning kasumi jagamisele, oleks tõenäoliselt Eesti inimene senisest ettevõtlikum ja investor julgem. Paljuski on muidugi ka väikeinvestori enda teha, eelkõige aktiivsusega. Meil on aeg edasi liikuda kaasaegsesse avatud, kaasavasse, usalduslikku ja partnerlusel põhinevasse ettevõtluskeskkonda.  

Üks oluline osapool ettevõtluskeskkonna kindlustunde parandamisel on audiitorid. Olen käinud paljudel avalike ettevõtete aktsionäride koosolekutel, kuid audiitori käest küsitakse küsimusi vähe või siis üldse mitte. Ometi on audiitor oluline lüli, kes tagab just investorile ja väikeaktsionärile läbipaistva aruandluse. Audiitori roll finantskirjaoskuse suurendamisel ja jagamisel võiks olla senisest oluliselt rohkem kasutatud.

Audiitori töö väljapoole paistev tulemus on audiitori otsus, mida tasub hoolikalt lugeda, eriti kui see erineb tavapärasest. Täiendustega või modifitseeritud otsusel on alati mingi põhjus ja investoril on mõistlik selle taust endale selgeks teha. Vajadusel tuleb juhatuse käest või siis aktsionäride koosolekul küsida. Samas tuleb meeles pidada, et finantsaruande koostamise ja seal esitatud info eest vastutab siiski juhatus.

Investor peaks investeerimisobjekti valikul ka teadma, kas ettevõttel on üldse audiitor ning millised on audiitori valiku alused. Audiitori töö põhialus on sõltumatus auditeeritavast, mis peab tagama erapooletu ning objektiivse vaate ettevõttest. Audiitori sõltumatuse tagamiseks on vajalik ka teatud ajaperioodi tagant audiitoriühingute või siis juhtivaudiitori positsiooni roteerumine.

Audiitor töötab avalikkuse huvides, tagamaks finantsaruannete läbipaistvus ning arusaadavus ning audiitoril on oluline roll usaldusliku ja tänapäevase investeerimiskeskkonna loomisel, mida peaks ja saaks senisest enam ära kasutada.

Autor: AS Deloitte Audit Eesti partner Veiko Hintsov