Kuidas töösõite korrektselt tõendada?

Marko Saag tõi välja, et sõidupäevikus peab olema piisavalt informatsiooni, et vajadusel ka 5 aasta pärast saaksid tõendada, millise kliendi juures ja mis asjus käisid. „Sõidupäevikus peab olema ka sõidu eesmärk, näiteks et käisin kliendi X juures selleks, et pakkuda talle kaupa Y,“ tõi Saag näite.. Tähelepanu tasub pöörata sellele, et elektroonilisest sõidupäevikust joonistuvad välja kõik peatused ja kõrvalepõiked, mida tuleks selgitada. Kirjas peaksid olema kliendi andmed ja sõidu eesmärk. Oluline on ka kilometraaz, mis peab klappima - näiteks kui paned Tallinn-Tartu vahemaaks kirja 186 km nagu kaardi järgi või suvaliselt 250 km, siis pole see eluliselt usutav, kui ei suuda konkreetselt tõendada. Lisaks võrreldakse ka kütusetšekke kirja pandud vahemaadega. Samuti tekitavad kahtlust ebaloogilistel aegadel tankimised. . Ettevõte võib kehtestada sõiduautode kasutamise korra, kus on kirjas, kes ja millistel tingimustel töösõite teeb, millised on sõitude eesmärgid, kuidas ja kus on lubatud parkida jne. Näiteks on kirjas, et müügimeeskond  pargib kodus, sest ettevõtte juures ei saa parkida.

Saag selgitas, et tihtipeale kirjutatakse sõidupäevikud tagantjärele ja võltsitakse andmeid. „Juhid, kes ei viitsi iga sõidu kohta sissekandeid teha, panevad päevikusse tagantjärele kirja, et käiakse iga kuu Tartus, Pärnus või Narvas mingi ettevõtte juures ja läbitakse 1000 km. Sellisel juhul kaasatakse maksukontrolli ka kolmandad osapooled ning kui andmed ei klapi, viitab see sellele, et päevik on joonistatud. Ettevõtja peab olema valmis töösõite selgelt tõendama,“ selgitas Saag.Marko Saag soovitab töösõitude kohta koguda võimalikult palju asjakohaseid tõendeid, seda eriti siis, kui ettevõtlusega seoses pargid kodus või teed sõidutrajektoorilt väikeseid kõrvalepõikeid.Millised tõendid võiks olla:

1. Korrektne  ja informatiivne sõidupäevik

2. Sõiduautode kasutamise kord

Kui töötaja teeb sellele vaatamata ebaseadusliku erasõidu, kaob õigus käibemaksu täies mahus maha arvestada. Ent kui on väga selgelt sõnastatud kord või leping ning töötaja tekitab ettevõtjale ettekirjutuse rikkumisega tahtlikult kahju, siis võib olla tööandjal alus kulud hiljem omakorda sisse nõuda.Marko Saag juhtis tähelepanu ka sellele, et ettevõtlusega seotud sõit ei ole kohtupraktikas veel  välja vaieldud ning siin on riskikohti. Samas ei saa maksuhaldur nõuda ettevõtjalt näiteks elektroonilist sõidupäevikut, kuna käibemaksuseadus ei sätesta konkreetseid tõendamisnõudeid.