Laseme raamatupidajal puhata

Sisuliselt rikutakse ühe seaduse täitmisega teist seadust. Praegu käib raamatupidajate töö kümnepäevaste tsüklite kaupa – kõigepealt tuleb maksuametile esitada ühed andmed 10. kuupäevaks, teised 20. kuupäevaks ja kuu lõpus on vaja kokkuvõtteid. Kui ettevõttel on üks raamatupidaja, ei ole tal kuidagi võimalik puhata järjest 14 päeva, nagu näeb ette töölepinguseadus.

Rahandusministeerium põhjendab sellist olukorda vajadusega koormust hajutada. Kuid praegu räägib üha enam raamatupidajaid, et töö oleks kordi lihtsam ja efektiivsem, kui saaks vajalikud deklaratsioonid esitada ühel kuupäeval.

Täielik pettumus on maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise jutt, kes märgib irooniliselt, et raamatupidaja amet ei ole nii tähtis, et teda asendada ei saaks. Huvitav küll, kes siis vajalikke aruandeid koostab ja täidab, kui raamatupidaja kuu aega puhkab? Annad ID-kaardi sekretärile ja lased ta raamatupidamisprogrammi möllama? Või koolitad seda tegema ettevõtte juhi?

Tore oli kuulda, et maksuametil iseenesest ei ole midagi selle vastu, et deklaratsioonide esitamise kuupäevad ühildada. Ometi leidis ameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe juba põhjusi, miks see ei pruugi ühele või teisele meeldida. Ka Lehis paistis olevat veendunud, et ühe tähtaja puhul tõstaksid raamatupidajad jälle kisa, et koormus on suur.

Seetõttu ei saagi selliseid otsuseid ehku peale teha. Kõigepealt tuleks kuulata neid, keda muudatus kõige enam puudutab. Raamatupidajaid endid.

Autor: Tuuli Seinberg, Kadri Põlendik