Danske Bank üllatas hiljuti oma kliente palvega täita ära põhjalik isikuandmete ankeet, kus küsitakse muuhulgas ametinimetust, varade päritolu jms nüansse. Panga tegevjuht Aivar Rehe selgitab, miks lisaandmeid vaja on.
Danske Banki kodulehel selgitab lisainfo nõudmist järgmine info:
Küsimusi peame õigusaktidest tulenevalt esitama kõigile oma klientidele, et oleks võimalik tuvastada nende tegevuse vastavus seadustele.Samuti küsime Teilt informatsiooni selle kohta, kas täidate või olete täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid, ning vajadusel ka pangatehingute sisu ja eesmärgi või laekumiste päritolu kohta. Andmete täpsustamiseks või uuendamiseks pöördume Teie poole teatud ajavahemiku järel ka koostöö jooksul.Kogu Teie poolt esitatud info on konfidentsiaalne ja me võime seda edastada ainult otseselt seadusest tulenevatel ja täpselt sätestatud juhtudel.Neil juhtudel kui me ei saa kliendilt piisavalt teavet, võib tekkida olukord, kus meil ei ole lubatud soovitud teenust pakkuda.
Miks andmeid küsitaks ja mida see kliendile kaasa toob, selgitab Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.
Millised õigusaktid nõuavad kõigi teie poolt soovitud andmete esitamist?
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglid kogumis, mis tulenevad seadustest, määrustest, juhenditest nii Eesti kui Euroopa Liidu tasemel.
Kuidas hindab pank kliendi tegevuse vastavust seadusele?
Pangal on selleks siseprotseduurid, mille avalikustamine tähendaks seda, et kõik teavad, kuidas pank võitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, mis ei ole eesmärk. Seetõttu ei saa sellele küsimusele detailselt vastata. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks kasutatav organisatsiooniline ülesehitus, tehnilised süsteemid/seadmed ja muud meetmed on iga organisatsiooni enda otsustada, lähtudes seejuures oma majandustegevuse eripärast.
Mida teete siis, kui tekib kahtlus, et kliendi tegevus ei vasta seadustele?
Vastavad nõuded ja meetodid tulenevad nii rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetest kui on ka osaliselt panga otsustada tulenevalt majandustegevuse praktikast ja konkreetsest olukorrast selleks, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärki. Hinnates olukorda võime küsida kliendilt lisainformatsiooni või võtta kasutusele muud vastavad meetmed. Tulenevalt eelnevast tegutseb pank individuaalsest situatsioonist tulenevalt ning detailseid nõudeid ja meetodeid pole võimalik avaldada, kuivõrd see takistaks ja pärsiks nõuete eesmärgi täitmist.
Mida annab pangale info inimese ametinimetuse kohta?
Kliendi tegevusala küsimine on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetest tulenevalt selleks, et täita vastavate nõuete eesmärki, millest üks keskseid on tunda võimalikult hästi oma klienti, kes ta on, millega ta tegeleb jne.
Mis saab siis, kui klient ei soovi kõiki andmeid avaldada? Kas pank loobub kliendist või ei soostu laenu andma vms? Kes ei luba teenust osutada? Ja milliseid teenuseid täpsemalt ei saa osutada, kui klient piisavalt teavet ei anna?
Pank hindab/analüüsib igat klienti ja olukorda individuaalselt ning otsustab iga konkreetse juhtumi põhiselt eraldi, milliseid meetmeid rakendada. Panga otsus võib oleneda konkreetsest kliendist, varasemast ja olemasolevast suhtest ning andmetest, mida ta esitada ei soovi jne. Siin ei ole nö ühte retsepti kõikide klientide ja olukordade jaoks.
Taustainfoks:) eesmärgil, et anda meie klientidele ülevaade, kustkohast vastav kohustus nii meie kui seeläbi ka nende jaoks tuleneb. Vastav selgitus on olemas ka teiste pankade kodulehtedel.
Selgitus sellest, miks pank küsib oma klientidelt andmeid, on avaldatud ka Danske Banki kodulehel (
http://www.danskebank.ee/et/1203811.html
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.