Kohtujuristidest võivad tulevikus saada kohtunikud

„Suur hulk lähiaastatel pensionile minevaid kohtunikke ja nendele järelkasvu leidmine on kindlasti üks põletavamaid kohtusüsteemi ees seisvamatest väljakutsetest. Ühe lahendusena näeme justiitsministeeriumis seda, et praegu kohtunikke aitama palgatud kohtujuristidest võiksid saada tulevikus kohtunikud,“ rääkis justiitsminister Andres Anvelt.

 Anvelt tõi välja, et justiitsministeeriumis pikalt ette valmistatud ja praegu ellu viidava kohtujuristide projekti tulemusena ei ole juba järgmisel aastal kohtusüsteemil muret uute kohtunike leidmisega, kuna suur osa kohtujuristidest näeb oma karjääri osana kohtunikuks saamist. Praegu ametis olevates kohtujuristidest tervelt 65% on avaldanud soovi saada kohtunikuks. „Kohtujuristidel on kohtunikega võrdväärne kvalifikatsioon. Selline süsteem, kus mitu aastat kohtuniku kõrval ametit õppiv jurist soovib kohtunikuna jätkata, on kindlasti parimaid lahendusi, kuidas kohtusüsteemis põlvkondade vahetus sujuvalt ületada. Tänaseks on eksamikomisjon välja töötanud ka põhimõtted, mille järgi kohtujuristid saavad tulevikus kohtunikuks kandideerida,“ selgitas justiitsminister. Ministri sõnul on Harju maakohtus 2013. aastal alanud tõhusama õigusemõistmise projekt, millega kohtujuriste värvatakse, andnud häid tulemusi menetlusaegade lühendamisel ilma kvaliteedis kaotamata ning saavutused näitasid, et kohtusüsteemi tasub lisaraha investeerida.  Edasi jätkatakse kohtujuristide värbamisega Tartu kohtutesse ja ümberkorralduste elluviimisega ka Tallinna haldus- ja ringkonnakohtus ning Viru ja Pärnu maakohtus. Hetkel töötab Eesti kohtutes kokku 115 kohtujuristi, aasta lõpuks on plaanis nende arvu suurendada 229ni. See tähendab, et iga esimese ja teise astme kohtuniku kohta saab olema kohtusüsteemis vähemalt üks kohtujurist. Ühe olulise teemana kohtute töö lihtsustamisel rääkis minister ka vene emakeelega inimeste õigusteadlikkuse edendamisest. „Aasta alguseks sai vene keelde tõlgitud 52 seadust ja muudetud veebiportaali Jurist Aitab teenused kättesaadavaks ka vene keeles. Vajadus seaduste tõlgete, vene¬keelse esmatasandi õigusinfo ja õigusnõustamise järele on olnud terav. Pole saladus, et ka kohtud on pidanud selle puudujäägiga tegelema ning andnud esmatasandi nõu nii telefoni teel kui ka kantseleis, sest ei ole olnud kohta, kuhu abi vajavat inimest juhatada,“ lausus minister. Anvelt tunnustas kohtunikke selle eest, et viimase seitsme aasta jooksul on kahanenud menetluses olevate vanade asjade hulk üle kümne korra. Kui 2007. aastal oli kõikides esimese astme kohtutes kokku ca 1700 asja, mille lahendamine oli võtnud aega vähemalt kolm aastat, siis eelmise aasta lõpuks oli lahendamata vanu asju kokku 116. Samuti kõneles minister lühidalt kohtulike registrite halduskorralduse reformist, menetlusstatistikast, digitaalse kohtutoimiku projektist ning kohtunike tööd enim puudutavatest seadusemuudatustest nagu karistusseadustiku revisjon, kriminaalmenetluse seadustiku muutmine kannatanute, kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguste osas, elatiste väljanõudmist tõhustav eelnõu, kiirlaene ja tarbijate õigusi puudutavad eelnõud ning lapsega suhtlemiskorra problemaatikast.

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee