• 05.01.15, 10:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestist ei saa uut Luksemburgi

Rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond) kirjutab oma blogis, et välisinvesteeringute kaasamiseks ei peaks Eesti muutuma maksuparadiisiks ega kasutama ära rahvusvahelises võrdluses ilmnevaid maksuauke.
Kahtlemata on oluline, et Eestisse tuleks välisinvesteeringuid, sest just uute välisotseinvesteeringute maht on viimastel aastatel olnud tagasihoidlik. Kuid oletada, et välisinvesteeringute kaasamiseks peaks Eesti muutuma maksuparadiisiks või kasutama ära rahvusvahelises võrdluses ilmnevaid maksuauke, on väga vale. Ma ei räägi siin mitte üksnes suhete sassiajamisest teiste riikidega või sellest, et tegemist on strateegiaga, mis oleks ka parimal juhul lühiajaline, vaid ka sellest, et taoline lähenemine oleks ebaeetiline.
Eesti valik mitte olla maksuparadiis on tehtud juba ammu. See valik tehti enne Euroopa Liitu astumist ja Euroopa Liidu liikmeks olemisega ei käi see samuti hästi kokku. Jah, võib ju väita, et Luksemburg… Kuid Luksemburgi n-ö head ajad on läbi. Tasub vaid lugeda viimase poole aasta ajakirjandust ja tähele panna seda, kuidas sealt pärit Euroopa tipp-poliitikutel on tulnud end õigustada.
Kui vaadata viimaste aastate trende maailmas, siis võib täiesti kindlalt täheldada, et igasugusele rahvusvahelisele maksude “optimeerimisele” ja tulude varjamisele vaadatakse väga viltu. Järeleandmisi on teinud kõik, sealhulgas ka Šveits. Selle taustal on ülimalt kummaline, et meil räägitakse tõsimeelselt sellest, et Eestist peaks saama uus Delaware või Luksemburg. Tundub, et üldse pole jälgitud, mis toimub maailmas. Pole tähele pandud skandaale, millesse on sattunud suured rahvusvahelised ettevõtted, mis on kasutanud Iirimaa, Luksembourgi või mõne teise riigi soodsamaid maksureegleid ulatuses, mis on sisuliselt välistanud maksude tasumise.
Need ei ole juhuslikud sündmused või üksikjuhtumid. Väga selgelt on näha, kuidas riigid liiguvad omavahelistes suhetes selle poole, et maksumaksjad ei kasutaks ära erinevate maksusüsteemide ebakõlasid. Riigikogus on praegu menetlemises nn FACTA seadus, mis reguleerib riikidevahelist infovahetust just maksude osas. Alguse on see saanud küll USA huvide arvestamisest, kuid peagi laienevad infovahetuse kokkulepped OECD ja Euroopa Liidu maadele.
Kõige selle taustal soovitan kõigil, kes mõtlevad, et Eestist võiks saada uus Luksemburg või Delaware, mõelda veel üks kord ning seekord vaadata ka seda, mis toimub mujal maailmas praegu, mitte toimus kaks, viis või kümme aastat tagasi. Kui tahame saada püsivaid investeeringuid, siis tuleb meeles pidada, et selliseid ei tehta ühe soodsa teguri pärast. Neid investeeringuid tehakse paljude tegurite kogumi põhjal.
Autor: Maris Lauri, Tuuli Seinberg

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.24, 07:30
Avalikusta kliendi võlg ja tagastamise kiirus kahekordistub
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele