Lähinaabrite maksumuudatused

PwC raamatupidamise ja maksude konverentsil esinenud PwC maksunõustaja Hannes Lentsius nimetas Läti selle aasta kõige olulisemaks maksumuudatuseks kontsernisiseste maksukahjude üleandmise õiguse kaotamist. Kui varem sai üks Läti kontserniettevõtja vähendada maksustatavat kasumit teise kontserniettevõtja maksukahjumi arvel, siis sellel aastal selline võimalus kaotati. Lentsiuse arvates on see üks olulisemaid Läti maksumuudatusi, mis kokkuvõttes suurendab Läti kontserniettevõtjate tulumaksukulu.

Ühe muudatusena tõstab Lentsius esile veel vahedividende, mida saab jaotada alates 2014. aasta juulist ka majandusaasta keskel. “Küll on reegel, et kahe dividendi jaotamise otsuse vahe peab olema vähemalt kolm kuud,” ütles Lentsius. Kui näiteks Läti äriühing on teeninud kuue kuu jooksul puhaskasumit, siis sama majandusaasta keskel on võimalik seda dividendina aktsionäridele jaotada. Teenitud kasumist 85% on võimalik jaotada dividendina, 15% peaks jääma tulumaksu maksmiseks. Samas on ette nähtud kaitsenorm juhuks, kui vahedividendi jaotatakse enam, kui kogu finantsaasta puhaskasum võimaldaks. Sellisel juhul toob lubatust rohkem jaotatud dividend kaasa täiendava maksukoormuse. “See leitakse enammakstud dividendide korrutamisel koefitsiendiga 1,5 ning seejärel arvestatakse sellelt summalt tulumaks,” selgitas Lentsius.Samuti on meie lõunanaabrid kaotanud maksusoodustuse reinvesteeritud kasumilt. Varem sai Läti maksumaksja tulumaksust maha arvata ka teatud jaotamata kasumi osalt arvestatud arvestusliku intressi. Selle maksusoodustuse eesmärk oli motiveerida investoreid hoidma raha ettevõttes, mitte seda dividendina välja võtma. See maksusoodustus kaotas kehtivuse ning jaotamata kasumilt ei ole võimalik enam arvestuslikku intressi tulumaksust maha arvata.Tasub teada• Leedu soovib alates 1. jaanuarist langetada majutusteenuste käibemaksumäära 9 protsendile ning tühistada soojusenergia müügil rakendunud 9% suuruse sooduskäibemaksumäära ja asendada see 21% suuruse käibemaksu standardmääraga.

Olulisemad maksumuudatused aastal 2014

• Läti

- Kaotati kontsernisiseste maksukahjumite üleandmise õigus.- Kaotati õigus arvestada maha arvestuslikku intressi teatud jaotamata kasumilt.- Teatud teadus- ja arendustegevuse kulud on lubatud mahaarvamisel korrutada kolmega.- Intressi- ja litsentsitasu maksetelt mitteresidentidele ei kuulu tulumaks kinnipidamisele.- Äriühingud tohivad jaotada vahedividende.- Kehtestati siirdehindade dokumentatsiooni koostamise kohustus.- Muudatused intresside mahaarvamisel.- Sotsiaalmaksu lagi töötaja aastapalgale 46 400 eurost.• Leedu

- Pikendati teatud investeeringute maksusoodustuse kehtivust aastani 2018.- Maksukahjumeid lubatakse maha arvata kuni 70% vastava aasta maksustatavast kasumist. Kasutamata osa kantakse edasi järgmisesse aastasse.- Ettevõtte tulumaksu tasumise tähtaeg saabub kuue kuu möödumisel maksustamisperioodist (samaaegselt deklaratsiooni esitamisega).• Soome

- Tulumaksumäära langetamine 24,5%-lt 20%-le.- Kontsernisiseste laenuintresside mahaarvamist piirati 25%ni EBITAst. Mahaarvamata intressiosa saab kasutada järgmistel aastatel.- Esinduskulude mahaarvamist piirati.- Laiendati töötajate koolituskulude mahaarvamist.- Piirati teadus- ja arendustegevuse ning investeeringutega seotud kahekordse maksu-amortisatsiooni kasutamist aastani 2014.- Muudeti dividendide maksureegleid.- Litsentsitasu ja dividendi kinnipeetava tulumaksumäära vähendati 20%-le (varem 24,5%).Allikas: Hannes Lentsius, PwC

Maksulagi

Pärast kaheaastast pausi otsustas Läti kehtestada taas sotsiaalmaksu lae töötajatele, kelle brutopalk aastas ületab 46 400 eurot. Eestis sellist maksulage pole kehtestatud, kuid rahandusministeerium arutleb praegu selle võimalust peamiselt maksumuse aspektist: milline peaks olema lagi, et mõjutada nn tarku töökohti. Samuti kehtestati formaalsed siirdehindade dokumentatsiooni koostamise nõuded teatud Läti kontserniettevõtjatele.Lentsiuse sõnul jäid suured maksureformid ¬Lätis siiski eelmisse aastasse, mil kehtestati uus käibemaksuseadus ja oluliselt muudeti tulumaksu regulatsiooni. Selle eesmärk oli soodustada Läti äriühingute kasutamist kontserni valdusühinguna ning sellest tulenevalt muutis Läti osaluste võõrandamisest teenitava tulu Läti valdusühingu tasemel maksuvabaks.“Teenitud kasumi jaotamine dividendi või laenuintresside kaudu Euroopa Liidus asuvatele aktsionäridele ei too samuti Lätis kaasa kinnipeetavat tulumaksu,” ütles Lentsius. Tema kinnitusel soovis Läti sellega selgelt eristuda Eesti ja Leedu maksusüsteemidest ja meelitada riiki täiendavaid välisinvesteeringuid.Leedu soodustab kapitaliinvesteeringuid

Leedu maksumuudatused olid 2014. aastal pigem kosmeetilised, sõnas Lentsius. Näiteks pikendati teatud kapitaliinvesteeringutele võimaldatava maksusoodustuse kehtivust aastani 2018.Lentsiuse sõnul on Leedus võimalik jooksva aasta maksustatavast kasumist kohe maha arvata kuni 50% teatud investeeringute maksumusest. Küll on mahaarvamise suurusele seatud teatud piir ning see ei tohi ühel aastal ületada 50% maksustatavast kasumist, kuid mahaarvamata osa on võimalik maha arvata järgmistel aastatel. “Kui see maksusoodustus kehtis varasemalt 2016. aastani, siis nüüd pikendati seda 2018. aastani. Leedu soovib maksusoodustusega suunata ettevõtteid kapitaliinvesteeringute tegemisele,” ütles ta. Maksuhalduri fookuses eri valdkonnad

• Läti

- Käibemaksukontroll.- Siirdehindade kontroll.- Intresside mahaarvamine.- Mahaarvatud kulude põhjendatus.- Palgamaksupettused.• Leedu

- Välismaiste äriühingute püsivad tegevuskohad.- Siirdehindade kontroll.- Intresside mahaarvamine.- Maksusoodustuste kasutamine (teadus- ja arendustegevus, investeeringute maksusoodustused).- Palgamaksupettused.• Soome

- Siirdehindade kontroll.- Intresside mahaarvamine.- Püsivad tegevuskohad.- Äritegevuse ümberkorraldamine.Allikas: Hannes Lentsius, PwC

Soome astub Põhjamaadega ühte jalga

Soome maksumuudatused olid Lentsiuse sõnul kahepoolse mõjuga: ühelt poolt langetas põhjanaaber tulumaksumäära, teisalt tühistas maksusoodustusi ning kitsendas mahaarvamisi.Eelkõige piiras Soome kontsernisiseste laenuintresside maksustatavast tulust mahaarvamist. Uute reeglite järgi piirati kontsernisisesel laenusaajal intresside mahaarvamise õigus, kuid laenuandja tasemel loeti endiselt kogu intressitulu maksustatavaks tuluks. See tõi ja toob tõenäoliselt ka tulevikus kaasa topeltmaksustamise olukordi. “Suhtelised sarnased muudatused tehti kõigis Põhjamaades. Tundub, et seal suhtlevad nii maksuhaldurid kui ka rahandusministeeriumid omavahel tihedalt,” märkis Lentsius.Soomlased piirasid veel esinduskulude mahaarvamist, mis Lentsiuse sõnul puudutas eelkõige restoraniarveid või külaliste vastuvõtukulude maksustamist. Samas laiendati töötajate koolituskulude mahaarvamist, mis muutis maksude vaatenurgast Soome töötajate koolitamise odavamaks. 

Autor: Ken Rohelaan, Tuuli Seinberg