Pakendiandmeid peab hakkama auditeerima

PwC konverentsil  Raamatupidamine ja maksud 2015 tutvustas PwC Advisory  juhtivkonsultant Erki Mägi uuest aastast kehtivaid pakendiseaduse muudatusi ja soovitas läbi mõelda, kas ettevõtte tegevuse käigus jõuavad pakendid Eesti turule või mitte.  on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Sisuliselt hõlmab see kõiki ettevõtjaid, kel on mingigi kokkupuude pakendatud kaubaga. on pakendiettevõtja, kes laseb pakendatud kaupa Eestis turule. Mis kahe silma vahele kipub jääma, on aga see, et pakendiaruandluse kohustusega on ka need ettevõtjad, kes impordivad mingis pakendis saabuvat toorainet. on kõigil pakendiettevõtjatel, kes lasevad aastas turule pakendit kogumassiga rohkem kui 100 kg (plastik) või 200 kg (muu pakend).. Ettevõtte jaoks on tähtaeg seega veelgi varasem.

Keda seadusemuudatus puudutab?

Pakendiettevõtja

Pakendiaruandluse ja kontrolli kohustusega ettevõtja

Lisaks on oluline märksõna kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine Eestis levitamiseks või kasutamiseks  – kui ettevõtja ei impordi midagi sisse ja ekspordib kogu pakendatud toodangu välja,  nii et Eestisse pakendijäätmeid ei jää, siis talle kohustus ei laiene.Aruandluskohustus puudub ka neil, kes kogu toodangu ja tooraine saavad Eestist ega pakenda ise midagi. Näiteks ei laiene nõue neile hulgimüüjatele,  kes lihtsalt edastavad samas pakendis kaupa, sest Eestisse nad  pakendeid turule juurde ei tooda. Kui aga kaup pakendatakse ümber,  on ka see ettevõte pakendiaruandluse kohustuslane.Olulisemad muudatused pakendiseaduses

• Audiitorkontrolli kohustus

Enne lasus auditeerimiskohustus vaid taaskasutusorganisatsioonidel (TKO) ning TKOga mitteliitunud ettevõtjatel, kes ise Pakendiregistrile aruandeid esitasid.• Pakendiaruandluse kontrolli saab teostada vaid vandeaudiitor.• Kontrolli ulatus on paika pandud vastavalt sellele, kui riskantne ettevõte on.• Pakendiandmete audiitorkontroll rakendub juba 2014. aasta andmetele ja esimene kontroll teostatakse 2015. aasta alguses.• Pakendiregister peab auditeeritud aruanded kätte saama 30. juuniks 2015

• Pakendi tootja, tühja pakendi sisse- ja väljavedaja, pakendiettevõtja, kes laseb turule või veab välja pakendatud kaupa ja pakendijäätmekäitleja on kohustatud pidama pakendimaterjali massi kohta pidevat arvestust pakendi liikide kaupa.

NÄIDE 1: Hotell vahetab välja kogu sisustuse ja tellib Taanist tootjalt 20 rekkatäit mööblit. Euroalused, plastik, kile, papp jms on pakend ning piirmäär ületatakse kohe. Ettevõte muutub automaatselt pakendiaruandluse kohustuslaseks ning peab kas ise aru andma või TKOga liituma ja ikkagi aruannet auditeerima hakkama.

NÄIDE 2: Keemiline puhastus pakendab puhastatud riided kilesse ja muutub piirnormi ületamisel pakendiaruandluse kohustuslaseks.

NB! Ka ühekordsed tehingud ettevõtetel, kes ei tegele tavapäraselt pakendamisega, võivad 200 kg piirmäära kiiresti täis teha!

Kuidas toimida?

On kaks valikut: liituda taaskasutusorganisatsiooniga või korraldada pakendijäätmete kogumine ise. TKOga liitumise puhul on tegu pigem ülevaatuse kui auditiga. Aruanne lastakse audiitoril ära kontrollida ja antakse edasi TKOle, kes laseb omakorda enda audiitoril oma aruanded üle kontrollida.

Ka tõi Erki Mägi välja, et pakendiettevõtjad peavad olema võimelised tõestama, et turule lastud pakendikogused jäävad alla piirmäära või siis ei lasegi ettevõte siin pakendeid turule, kuna kaup läks riigist välja. Ilma tõestusdokumentideta on oht sattuda nii Keskkonnainspektsiooni kui ka MTA pihtide vahele.

Kui ettevõtja ei telli audiitorkontrolli ja üritab aurande lihtsalt pakendiregistrisse või TKOle saata, siis saadetakse aruanne tagasi. „Antud audiitorteenusel on 2 eesmärki: riik saab teada, kus on pakendiaktsiisi eest laekumata raha ning ettevõtja saab teada, millised on tema aktsiisiriskid,“ võttis Erki Mägi teema kokku.