Viivitused maksmisel võivad viia pankrotini

Igal aastal läheb kogu Euroopas esitatud arvete tasumist oodates pankrotti tuhandeid väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Ometi on arvete tasumisega hilinemine paljude jaoks täiesti aktsepteeritav teguviis. aprillis oma liikmete seas läbiviidud küsitlusest selgus, et hilinenud maksetega on pea kõik ettevõtted kokku puutunud, ebaõiglaseid maksetingimusi suruvad peale reeglina rahvusvahelised kontsernid. Viimasel kahel aastal on olukord läinud pigem halvemaks, nt on halvenenud makselaekumine ELi riikidest (toodi näitena Norrat), sektoritest ehitussektor endiselt halb. Hilinema kipuvad eeskätt alustavad väikeettevõtted, ehitussektor, mõningad kaubandusettevõtted, välisettevõtted ja ka omavalitsused. Ebaõiglaste lepingutingimustega paistavad silma monopolid, riigiasutused , ehitushangete puhul riik ja  rahvusvahelised suurkontsernid.

EVEA poolt

Intrum Justitia 2013. aasta maksetavade uuringust selgus:

• Maksetega viivitamine ning arvete mitte tasumine on üks peamisi põhjuseid, miks ettevõtted on sunnitud oma tegevust lõpetama. 

 • Euroopa maksekäitumist on viimase aasta jooksul halvemuse suunas mõjutanud eeskätt just avaliku sektori ettevõtete ja valitsusasutuste poolt arvete maksmisega viivitamine.  • Tarbijate, ettevõtete ning avaliku sektori suutmatus või soovimatus tasuda arvete eest õigel ajal on toomas kaasa tõsiseid tagajärgi  - 2013. aastal suurenes lootusetute võlgnevuste osakaal 3%ni ehk aastaga kandsid Euroopa ettevõtted kokku kuludesse 350 miljardit eurot. Alates 2005. aastast on see pidevalt kasvanud. Eesti ettevõtted olid seal hulgas sunnitud kuludesse kandma 500 miljonit eurot.  • Kõige enam kannatavad tervishoiu-, ehitus- ja telekommunikatsioonisektorites tegutsevad ettevõtted. • Lõplikult tasumata jäävate arvete protsent on enim kasvanud meediatööstuse sektoris. • Traditsiooniliselt jääb suurim protsent arvetest (4,5%)  lõplikult tasumata teenustesektoris (raamatupidajatele, uuringufirmadele, konsultantidele, maakleritele) ja IT-teenuseid osutavatele firmadele.  • Kõige kindlamini laekub raha kommunaalteenuseid (elekter, vesi, gaas, kaugküte) pakkuvatele ettevõtetele. •  Eesti on Euroopa riikide seas maksteriskilt sarnane Prantsusmaaga, kelle riski hinnatakse keskmiseks või kõrgeks. Väikseima riskiga on Soome, Rootsi ja Norra. Eestist suurema riskiga on Läti ja Leedu aga ka Lõuna-Euroopa riigid.

Swedbanki andmetel on pikimad maksetähtajad on põllumajandussektoris, kus makse võib laekuda alles poole aasta pärast, tööstussektoris reeglina 90 päeva ja esmatarbekaupade sektoris 30 päeva.

Euroopa ettevõtete, eriti väikeste ja keskmiste ettevõtete kaitsmiseks hilinenud maksete eest võttis Euroopa Liit 16. veebruaril 2011 vastu uue direktiivi, mis peaks maksekultuuri parendama.

Direktiiviga kaasnenud peamised muudatused:

1) Iga võla sissenõudmishüvitis on minimaalselt 40 eurot. Aprilli keskpaigast 2013 on oluliselt lihtsam panna juriidilisest isikust võlgnik võla sissenõudmise kulusid tasuma. Kui varasemalt pidi sissenõudja tõendama iga saadetud kirja ning tehtud telefonikõnet, siis uue korra järgi saab nõuda iga võla sissenõudmise eest hüvitist 40 eurot kohe, kui võlg on õigeks ajaks maksmata. Eraisikust tarbijate suhtes sellist võimalust seadusemuudatus kaasa ei toonud.  Hetkel kehtiv seadusjärgne viivisemäär on 0,25% + 8 % = 8,25% aastas.

Kindlaksmääratud miinimumsumma teeb sissenõudmise lihtsamaks, sest erinevalt varasemast ei ole seda vaja tõendada ning selle võib nõudele lisada koheselt, kui maksetähtaeg on möödunud.Lisandunud võimalused kaitsevad eeskätt väiksemate summade tiheda liikumisega seotud võlausaldajaid nii era- kui avalikus sektoris. Seega mõjutab uus direktiiv eeskätt selles valdkonnas maksekäitumise paranemist.Maksekäitumine võiks paraneda ka teenuste osas, mille eest tasumine toimub igakuiste arvete alusel. Sellistel juhtudel on võimalik neljakümneeurost tasu nõuda iga hilinenud makse puhul. Näiteks kui telefoniarve on tavapäraselt umbes 40 eurot, võib tähtaja möödalaskmisel kulu kohe kahekordistuda.Suuremate summade sissenõudmisel jääb olukord samaks: 40 eurot on minimaalne hüvitise suurus ühe rahalise kohustuse täitmisel ja seda ületavat osa tuleb endiselt nõuda kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel.2) Arve tasumise maksimumtähtaeg on 60 päeva majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingute korral.  Avaliku sektori esindajaga tehtavate tehingute puhul on tähtaeg 30 päeva.3) Viivisemäära suurendati ühe protsendipunkti võrra 8ni, millele lisandub viiteintressimäär. Intressimäära muudab Euroopa Keskpank 2x aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil. Nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Praegu kehtiva viiteintressimäära leiab sellelt lingilt: http://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

Kuidas siis hoiduda makseraskustesse sattumise eest?

Eksportimisel annab eelise pikema tähtaja lubamine, kuid selleks, et vältida makseraskusi, tasub kasutada faktooringut või krediidikindlustust. Ettevõtjate teadlikkus neist võimalustest on Krediidikindlustuse ja Swedbanki andmetel väike. Krediidikindlustuse uuringu järgi 2/3 ettevõtjatest ei kasuta neid finantseerimisvõimalusi. Nendest omakorda iga teine pole makselaekumiste kindlustamisest teadlik.

Intrum Justitia 10 soovitust  maksete hilinemise vastu võitlemiseks:

1. Rakendage kindlat krediidipoliitikat, et vähendada riske ja suurendada käivet2. Kontrollige oma krediidipoliitika toimimist igal sammul3. Veenduge, et ettevõtte kliendid on maksevõimelised4. Sõlmige tehinguid alati üheselt mõistetavate lepingutingimustega5. Tehke võlgnevuste ärahoidmine ühiseks ülesandeks nii müügi-, turundus- kui ka finantsosakonnale6. Kontrollige regulaarselt klientide kontaktandmeid ning peamiste klientide maksevõimet7. Jälgige üldist majanduslikku ja konkreetse tööstusharu olukorda8. Saatke koheseid meeldetuletusi ning nõudke viivist9. Laiendage ja mitmekesistage pidevalt oma kliendibaasi10. Ärge oodake maksete laekumisega, vaid tegutsege viivituste ilmnemisel koheselt!

LOE LISA!

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee