Valitsus hoiab eelarves struktuurset ülejääki

Eelarve vähemalt tasakaalus planeerimine tagab majandusliku stabiilsuse ning riigi kulutuste jätkusuutliku taseme.

Aastal 2016 on eesmärk hoida valitsussektori struktuurne eelarve tasakaalus ning aastatel 2017 ja 2018 taas ülejäägis 0,2 protsenti SKPst. Nominaalselt jõuab eelarve ülejääki 2017. aastal. Puudujääk aastatel 2015-2016 on põhjustatud kriisiaja teise samba külmutamise kompenseerimisest ja varem laekunud kvooditulu arvelt kulude tegemisest.

 Seoses nominaalse puudujäägi rahastamisega kahanevad reservid 2017. aastaks 6,8 protsendini SKPst. Samas ilma Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSFi) mõjuta ületavad reservid kogu prognoosiperioodi jooksul võlakoormust. Eesti valitsussektori võlakoormus on ELi väikseim, moodustades 2013. aasta lõpuks 10% SKPst. Prognoosi järgi väheneb valitsussektori võlakoormus 2018. aastaks 7,9 protsendini SKPst. Maksukoormus püsib prognoosiperioodi jooksul 2014. aasta tasemel.  Selle aasta maksukoormuseks kujuneb 32,4 protsenti, mis 2018. aastaks jõuab 32,3 protsendini SKPst. Uute meetmete abil muutub maksustruktuur aga kasvusõbralikumaks, vähenevad tööjõumaksud ja käibemaksu erisused. Maksukoormust vähendava mõjuga on järgmisel aastal tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määra langetamine ning maksuvaba tulu tõstmine. Maksukoormuse languse mõju vähendavad eelkõige aktsiisimäärade tõstmine, kuid eelarve laekumisi suurendavad ka planeeritavad muudatused ettevõtete sõiduautode käibemaksustamises ning käibedeklaratsiooni lisadeklaratsioon. Riigi tulud ulatuvad 2018. aasta lõpuks pea 10 miljardi euroni ning kulutused 9,5 miljardi euroni. Kuna prognoosi järgi on aastatel 2015-2018 kulude kasv väiksem kui SKP kasv, siis riigieelarve kulude osakaal Eesti majanduse kogumahust väheneb. Investeeringuid teeb riik maksutulust koos RKASi vahenditega nelja aasta jooksul 1,3 miljardi euro ning välistoetustest 1,5 miljardi euro ulatuses. Valitsuse prioriteedid 2015. aastaks on laste vaesuse vähendamine, tööjõu maksukoormuse alandamine, Eesti julgeoleku kindlustamine ja jätkusuutlik riigi rahandus. Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Eelarvestrateegia viib kooskõlla riigi valdkonnapoliitilised vajadused ja prognoosidest tulenevad rahalised võimalused. Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ka stabiilsusprogrammi 2014, mille eesmärk on väljendada valitsuse poliitikat Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate nõuete täitmisel. Liikmesriikide esitatud stabiilsus- ja konvergentsiprogramme hindavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu 2014. aasta mais–juunis.

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee