Erisoodustusmaks – kelle karistamine?

Teatavasti saab erisoodustuse maksustamise jagada nelja kategooriasse, mis kõik on seotud sellega, kui tööandaja teeb mingil põhjusel töötajale soodustusi. Siinkohal seaksin kahtluse alla asjaolu, kas need kõik on ikka soodustused, mida töötajatele tehakse.

Vaadelgem näiteks esimest kategooriat, milleks on töötervishoid. Siin kerkib maksustamise küsimus koheselt, kui soetate esmaabivahendeid, ravimeid, vaktsineerite töötajaid, soetate töötajatele prillid vms. Vaadeldes neid asjaolusid tundub kummastav, et töötajate tervise parandamine on tööandja ja ka töötaja karistamin. Olen veendunud, et enamus tööandjaid lähtub siiski ratsionaalsuse põhimõttest ning pigem ei tee kulutust, mis toob kaasa lisamaksukoormuse.Kui tööandja hoolib oma töötajate vaimsest ja füüsilisest tervisest ja soovib neile pakkuda tööpingeid maandavaid sportimisvõimalusi, siis “õnneks” on riik ka siinkohal leidnud, et seda tuleks kindlasti karistada. Erialaliidud on töötervishoiuga seonduvate teemade kontekstis ka erisoodustusmaksu teema tõstatanud, kuid teadaolevalt ei ole sellega positiivse tulemuseni jõutud. EVEA leiab, et elanikkonna tervise edendus peaks olema siiski riigi poolt lubatud tegevus, mida ei peaks karistama herneste peal põlvitamisega.Kui vaatleme erisoodustuse maksustamise ülejäänud juhtumeid, leiame kummastava fakti, mille on välja toonud ka Tiit Paananen: aktsiaosalusprogrammide maksustamisega tõuseb Eesti ülimalt negatiivselt esile kui ainus riik, kes maksustab siin tööandjat. Kui töötaja saab aktsiaid ja need enne kolme aasta möödumist ära müüb, peab tööandja tasuma müügi väärtuse pealt veel 68% erisoodustusmaksu! Eesti on ainus riik maailmas, kes sellisel kujul kohtleb tööandjaid.Täpsema ülevaate ettevõtjate seisukohast eirsoodustusmaksu osas saab erisoodustuse aastakonverentsil 9. mail, kus esineb ka EVEA president Kersti Kracht.

VAATA KAVA

REGISTREERU

24.04 Majandusülesande vastus Maksuameti  juhend ütleb, et:

Erisoodustusena maksustatakse tööandja poolt ka need tehtavad või antavad hüved, mida antakse või tehakse töötaja abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele.Elukaaslane on määratlemata õigusmõiste ja erisoodustuste saajatena antakse elukaaslasele abikaasaga samaväärne tähendus, eeldades ühist majanduslikku huvi sõltumata formaalsest seotusest. Otse- ja külgjoones sugulased on mõisted, mis tulenevad perekonnaseadusest. Otsejoones suguluse puhul on tegemist vanemate ja lastega (ka vanavanemad, lapselapsed) ning külgjoones suguluse puhul on tegemist õdede,  vendadega, tädide, onudega.

Tööandjale kaupade müümisel loetakse füüsiline isik TuMS § 48 tähenduses töötajaks juhul, kui kaupu müüakse pikema aja jooksul kui 6 kuud.

Ajalise kriteeriumi hindamisel lähtutakse kaupade müümise perioodi pikkusest. Kui kaupade müümine on kokkulepitud pikemaks perioodiks kui 6 kuud, loetakse füüsiline isik töötajaks alates sellise kokkuleppe algusest (sõltumata üksikute kaupade müümise sagedusest). Seega erisoodustuse andmine peab toimuma isikule, kellega erisoodustuse andjal on või on olnud ettevõtlussuhe.Eelnevast saab järeldada, et ettevõtja elukaaslane on  töötaja. Tema vanemad  on töötaja otsejoones sugulased ja ettevõtja annab erisoodustust  nii oma elukaaslasele kui ka tema vanematele ning peab arvestama vastavalt ka maksud ja esitama deklaratsiooni.

Autor: Tuuli Seinberg, Kersti Kracht