Kuidas elad, raamatupidaja Soomes?

Eestlased moodustavad Soomes elavatest välismaalastest kõige suurema grupi ning 2013. aasta sügisel elas alaliselt Soomes üle 34 000 eestlase. Ka eestlaste asutatud ettevõtete arv kasvab jõudsalt – Soome maksuameti teatel tegutseb praegu Soomes 3500 Eesti taustaga firmat, äriregistri andmetel on ettevõtteid lausa 5900. Samas töötavad paljud eestlased ka Soome ettevõtetes. Olenemata sellest, kummalt Soome lahe kaldalt ettevõte on pärit, vajab see aga tubli ja tarka raamatupidajat.

Merit Nurmoja töötab raamatupidamisteenust pakkuvas Soome ettevõttes YKP Oy, millel on kontorid Helsingis, Turus ja Raisios. Soome sattus Merit esmalt Helsingi Ülikooli õppima asudes. Pärast kooli lõpetamist otsustas ta aga teooriat praktikaga täiendada ja Soomes ka tööle asuda.

Et Merit oli juba käinud tööpraktikal, teadis ta enam-vähem, mis teda ees ootab. ”Minu suurim hirm oli ja on vigade tegemine, sest olen loomult perfektsionist. Samas mõjub see hirm positiivselt, sest ei lase mul vigu lihtsalt tehagi. Alguses pelgasin ka soome keeles suhtlemist. Nüüd võin öelda, et seda ei ole vaja karta – vaid kahe aastaga on minu keeleoskus arenenud nii, et mul on ametialast vestlust lihtsam pidada soome keeles,” tõdeb Merit. Kõige suuremad raskused olidki tema sõnutsi soomekeelse telefonivestluse, probleemidele iseseisvalt lahenduste leidmise ning seaduste tõlkimise ja mõistmisega.

Soome maksusüsteemiga esmast tutvust tehes soovitab Merit tähelepanu pöörata kollektiivlepingutele, mis määravad palgaarvestuse alused iga valdkonna jaoks eraldi. Samuti tuleb jälgida seadusi ning  aruannete tähtaegu, sest hilinemisega kaasnevad karmid sanktsioonid.

Raamatupidajate palgad on määratud kollektiivlepinguga

Palgateemast rääkides tuleb silmas pidada, et raamatupidajate miinimumpalk on määratud kollektiivlepinguga. Lepingus on erinevad palgatasemed määratud vastavalt töö keerukusele, kogemusele ja vastutusele. Sarnaselt on sätestatud ka Helsingis töötavate ja mujal Soomes töötavate  raamatupidajate miinimumpalgad. Kollektiivlepingus määratud miinimumpalgatasemest tuleb kinni pidada nii soomlastest kui teistest rahvustest töötajate puhul. Madalaim on neljas tase, mis vastab madalaima keerukusastmega tööle.

Eestist raamatupidamistöid tehes sõltub kõik aga läbirääkimistest ja sõlmitud lepingust.

Soomes tähtsustatakse täiskasvanute koolitamist, kust leiab ka koolitusi. Väga tõhusa tööotsimisviisina toobki Merit välja koolitusprogrammid. „Soomes on täiskasvanute koolitamine äärmiselt tähtsal kohal ning leidub igasuguseid koolitusi, ka just sisserändajatele mõeldud kursuseid, kus õpitakse lisaks ametile ka soome keelt ja valmistutakse Soome kultuuriruumis ja ühiskonnas töötamiseks. Tihti kuulub koolitusprogrammi ka praktika ning praktikante võetakse üldiselt avasüli ettevõtetesse vastu. On üsna sagedane, et kui praktika ajal oma teadmisi, oskusi ja ka sobivaid isiksuseomadusi suudad näidata, on töökoht garanteeritud,“ julgustab Merit. Raamatupidamisalal on tööpakkumisi väga palju, sest noored ei ole sellest valdkonnast väga  huvitatud -  palgatase on töö vastutuse ja keerukusega võrreldes madal.

Töö leidmiseks soovitab Merit aktiivselt tööotsimisportaalides surfata ning kandideerida esialgu kasvõi suveks. Kuna alalised töötajad on sel ajal suvepuhkusel, otsitakse neile sageli asendajaid. Kõige populaarsem tööotsimisportaal on www.mol.fi

Raamatupidajatel, kes peavad hakkama tegelema Soome raamatupidamisega või kavandavad suisa Soome kolimist, soovitab Merit osaleda Soome maksusüsteemi-alasel koolitusel ja praktikal, alustada esimesel võimalusel soome keele õpingutega ning arvestada sellega, et iga algus on raske ja nõuab kannatlikkust ja aega. „Julget pealehakkamist – deebet ja kreedit on igas riigis ühel poolel!“ julgustab Merit.

Merit toob välja Soome maksusüsteemi erisused:

• Kasutusel on astmeline tulumaks. Tulumaksu makstakse vastavalt maksuametist saadud maksukaardile, mis väljastatakse vastavalt isiku tuludele. Kui maksukaarti ei esitata, peetakse kinni 60% suurune tulumaks.  Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni.

• Seadusjärgse tööpensionikaitsega, õnnetusejuhtumikindlustuse, töötuskindlustuse ja töötaja kollektiivse elukindlustusega erasektori kindlustusfirmad. Seega kõik erinevad kindlustusmaksed tehakse tööandja poolt valitud ettevõtetele. Sotsiaalkaitsemaks (2014. aastal 2,14%) makstakse maksuametile

• Palju on kollektiivlepinguid, mis määravad ära erinevatel aladel töötamise tingimused, sh kehtivad miinimumpalgad.

• Üldine käibemaksumäär on 24% (teenuse või kauba maksustatavast väärtusest), erandid on näiteks toiduained (14%), ravimid, raamatud, perioodika, ühistransport (10%).

• Ehitusteenuste käibemaksustamises kehtib Soomes pööratud käibemaksukohustus, mis tähendab seda, et teatud ehitusteenuste müügi puhul on maksukohustuslane ostja, mitte müüja.

• Soomes maksustatakse nii juriidilise isiku kasum (kuni 2013. aastani 24,5% tulumaksumääraga, 2014. aastast on maksumäär 20%) kui ka dividendidena välja võetud tulu, nii et toimub kahekordne maksustamine. Siit võib järeldada, et Eesti maksusüsteem soosib enam ettevõtluse arengut, kuna kogu ettevõtte poolt teenitav kasum võidakse kasutada näiteks investeerimis- või tööhõive suurendamise eesmärkidel.