Swedbank: tööstus seotud  välisturu muutustega

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina  sõnul näitas euroala ostujuhtide indeks (PMI) oktoobris ja novembris suhteliselt nõrka majanduskasvu. Alles detsembris paranes olukord oluliselt – seda peamiselt töötleva tööstuse oodatava kiire kasvu toel. Töötleva tööstuse PMI tõusis detsembris 2,5 aasta kõrgeimale tasemele kasvava toodangu ja suuremate tellimuste, sealhulgas eksporditellimuste, toel.

„Samas, kui vaadata meie peamist kaubanduspartnerit euroalal, Soomet, siis on seal majanduskasvu taastumine väga vaevaline. Välisnõudlusest üksi ei piisa Soome majanduse ergutamiseks, kuna kulupõhine konkurentsivõime on veel jätkuvalt nõrk ja majanduse taastumist koormavad struktuursed muudatused, ütles Mertsina.

Maikuust alates töötleva tööstuse langus tunduvalt aeglustus, kuid novembris muutus Mertsina sõnul olukord taas halvemaks. Samuti ei kasva prognoosi kohaselt sellel aastal meie põhjanaabrite eratarbimine ning tugeva surve all oleva riigirahanduse tõttu on valitsussektori kulutused piiratud.

Rootsi väliskaubandus oli novembris jätkuvalt languses.

Oktoobris oli languses ka tööstustoodang, kuigi trend liigub paranemise suunas. Eelmisel aastal oli Rootsi majanduskasv aasta lõpus pigem aeglustuv, siis selleks aastaks on oodata majanduskasvu paranemist. Muutust oodatakse peamiselt ekspansiivsema eelarvepoliitika, paraneva tööturu ja eratarbimise toel. Välisnõudluse toel peaks paranema ka Rootsi ettevõtete eksport ja investeerimine.

Venemaa töötlev tööstus oli languses eelmise aasta maikuust alates.Selle sektori detsembri PMI näitab languse süvenemist. Vähenemas on nii uued tellimused kui välisturgude nõudlus Venemaa kaupade järele. Tootmise vähenemisega on ettevõtted ka vähendanud sisendite sisseostmist. Lisaks muudab nõrk rubla imporditud kaubad kallimaks. Samas pole tootjahinnad veel oluliselt kerkinud. Nõrgenenud on Venemaa sisenõudlus, sellel aastal võib oodata idanaabri majanduskasvu kiirenemist peamiselt eratarbimise ja laenukasvu ning investeeringute toel.

Euroala majandus kasvab tasapisi.

Koos majanduskasvuga hakkab suurenev välisnõudlus Eesti ekspordivõimalusi ning töötleva tööstuse kasvu toetama. Välisnõudluse taastumine on aga väga vaevaline. Ilmselt suuremaks mureks jääb ettevõtetele lähiajal Venemaa ja Soome turud, sest nende maade osakaal kaupade koguekspordis on 29%. Seega halvendab nende majanduste nõrkus oluliselt kogu meie eksporti. Mertsina  sõnul liiguvad need riigid vaevaliselt paranemise suunas, kokkuvõttes peaks sellel aastal nõudlus  paranema.

Lisaks on tugev euro praegu soodne eksportimiseks väljapoole euroala. Euro oodatav nõrgenemine muudab aga ekspordi suhteliselt kallimaks, kuid muudab imporditud sisendid odavamaks.