Käibemaksu rakendamine ning sellega kaasnevad probleemid võivad anda tunnistust sellest, et käibemaksust ei ole asja, leidis Hansa Law Offices vandeadvokaat Vahur Kivistik.
Kivistik esines eile EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatisoon) korraldatud ettevõtlusfoorumil vahetult pärast maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitjat Egon Veermäed, kes märkis, et käibemaks on Euroopa Liidus tervikuna suur probleem ning sellega ei ole väga midagi teha.
Kivistik nõustus temaga mõlemas osas ning püstitas retoorilised küsimused: Kas käibemaksu plussid kaaluvad üles kuritarvitustega tekitatud kahju? Kas käibemaks on oma aja ära elanud? Kas kõiki ettevõtjaid on vaja komposteerida käibemaksu kogumiseks, nii nagu neid praegu komposteeritakse? Kas ettevõtja peab täitma täiendavaid vormiblankette, mis ei ole Euroopa Liidu, vaid Eesti nõue?
Veermäe ütles seepeale, et käibemaksu puhul kehtib üks põhimõte - gentlemen’s agreement (härrasmeeste kokkulepe). Tema sõnul saab riik preventatiivseid meetmeid rakendada piiratud ulatuses.
"Üks mõttekoht on see, et raha peaks liikuma, aga riik ei näe seda raha kunagi. Kas ei võiks sel juhul raha liikumist piirata?" viskas temagi õhku ühe idee.
Kivistik tõdes sarnaselt Veermäega, et Eestis on käibemaksu tasumisel olukord parem kui Lätis ja Leedus. Küll aga tõi ta välja, et Lätis ei ole end ära tasunud käibemaksudeklaratsiooni lisa, millega tuleb registreerida kõik 1000 latti ületavad ostu- ja müügiarved.
"Lätis see tulemust andndud ei ole, kõik määrivad paberit, aga tulemus on null," ütles Kivistik.
Sama süsteemi kavatsetakse rakendada Eestis, mistõttu küsis Kivistik Veermäelt, mis põhjusel on see muudatus lõunanaabritelt üle võetud.
Veermäe vastas, et tegu on peamiselt töökorralduse muutmisega: "Riskianalüüsi tehnoloogia on teise kategooriaga üles ehitatud ja tahame oma töökorraldust teisiti teha."
Kivistik tõi veel välja, et planeeritud käibemaksuseaduse muudatus sõiduautode kohta, millega tagastatakse pool käibemaksust, on kasutusel ainult Poolas. Tema hinnangul on see arusaamatu. "Me võtame näiteid täpselt sealt, kus meile meeldib, mitte sealt, kus on rahandus korras ja toimib, näiteks Saksmaalt," märkis ta.
Ta tegi ettepaneku kasutada seaduseloomel teisi eeskujusid, seda enam, et Eesti maksusüsteem on suures osas üle võetud saksa süsteemilt.
Eile toimus Rakveres EVEA korraldatud ettevõtlusfoorum, kus arutleti ettevõtluskeskkonna, maksude ja õigusruumi üle. Foorumi eesmärk oli koos ettevõtjatega leida probleemsetes kohtades lahendus ning teha ettepanekuid vastavatele ministeeriumitele.
Autor: Kadri Põlendik, Juuli Laanemets
Seotud lood
EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon)korraldas üleriigilise ettevõtlusfoorumi, sest ettevõtjad tunnevad vähest kaasatust nii seaduseloome kujundamisel kui ettevõtluskeskkonna parandamisel, ütles EVEA president Kersti Kracht.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.