Tulemas on digiarve võidukäik

Milline arve on digiarve? Tavapäraselt räägitakse e-arvest, mille all mõistetakse e-kirjaga saadetavat PDF-faili, kuid digiarve on täpsem termin kirjeldades infosüsteemide vahel liikuvat arveandmete kogumit (Eesti Pangaliidu e-arve kirjeldusele vastav XML-fail). Eestis saadetakse igal aastal välja hinnanguliselt 62 miljonit arvet, neist pooled ettevõtetele ja asutustele, pooled eraisikutele. Hetkel on vaid 15% arvetest digiarved ning ülejäänud e-kirja ja tavaposti teel saadetavad arved sisestatakse juriidilistest isikutest arvesaajate puhul käsitsi majandustarkvarasse. 

Otsekorralduste asemel tulevad digiarved võimaldavad automatiseerida arvete tasumist eraisikute jaoks (e-arve püsimakse teenuse leping pangas), kuid arve väljastaja jaoks muutub olukord keerulisemaks. Senise otsekorralduslepingu nõuete faili asemel peab saatma pankadesse digiarved.

Digiarve „elutsükkel“ algab müügiarve väljastamisest ning edastuskanalisse suunamisest. Iga  majandustarkvara suudab pakkuda müügiarvete edastamist e-kirja külge lisatud PDF-failina, kuid see on tehnilises mõttes eilse päeva lahendus. Digiarve koosneb tavaliselt kahest komponendist – PDF-fail kui arve visuaalse väljundi kandja ning XML-fail kui arveandmete kogum.  XML-failil on mistahes tarkvaras looduna sama struktuur ja kohustuslikud andmed.

Põhimõtteliselt võib digiarve saatmist võrrelda maksekorralduse edastamisega panka – ka siin ei ole võimalik saata pangale e-kirjaga maksekorralduse faili, vaid see tuleb edastada spetsiaalset pangaprogrammi kasutades (või läbi internetipanga).

Osad ettevõtted kasutavad lihtsamat varianti, kasutades operaatori teenust digiarve saatmiseks. Operaatorfirmadel on liidestatud enamus Eestis kasutusel olevatest majandustarkvaradest ja arveldussüsteemidest, mistõttu arvete väljastamine on automaatne nii internetipankadesse kui ka kõikidesse muudesse kanalitesse (e-post, tavapost).

Autor: Margus Tammeraja, Juuli Laanemets