SEB: Palgakasv hoiab tarbimist üleval

Statistikaameti vahendatud andmetest selgus, et:

• Keskmise palga kasv teises kvartalis 8,5%• Jaemüügi aastakasv juulis 5%• Ehitusmahtude aastakasv teises kvartalis 0,4%• Ettevõtete müügitulu kasv 8,8% teises kvartalis

Palgatõusu surve on väga selgelt nähtav. Siiski on palgatõus sektoriti väga ebaühtlane. Kiirem tõus on sektorites, kus varasem palgatõus on olnud tagasihoidlikum, ehk et palgatõusu surve on kandumas varasemalt reageerinud sektoritest hilisematesse reageerijatesse. See laiendab kokkuvõttes palgatõusu saajate ringi, kuna ka varasemalt reageerinud sektorites jätkus soliidne palgatõus. Väga kiire palgatõus on teises kvartalis toimunud näiteks mäetööstuses (20%), kus varasematel kvartalitel on palgatõus olnud väga tagasihoidlik. Üle 10%se palgatõusuga hiilgasid veel põllumajandus, ehitus, veondus ja laondus ning info ja side.

Tegemist on sektoritega, millel vähemasti mõned kvartalid tagasi suhteliselt hästi läks.

Teise kvartali kohta infot enamus sektorite käekäigu kohta ei ole, kuid me teame vähemasti

ehitussektori kohta, et ehitusmahtudelt jätkus sarnaselt esimesele kvartalile virelemine. Sellele vaatamata ollakse sunnitud palku tõstma, selles konkreetses sektoris küll mitte niivõrd turu, kuivõrd maksuameti survel. Üldine majanduskasv oli aga teises kvartalis vaid 1,3%, mis tähendab, et lisandväärtust loodi oluliselt väiksemas tempos ning ettevõtete kasumite kasvtõenäoliselt aeglustus. Ettevõtete müügitulu kasv aeglustus teises kvartalis 8,8%le esimese kvartali 13%lt. Esimeses kvartalis jäi juba ettevõtete kasumite kasv väga väikeseks, mis onüks majandustsükli aeglustumist ennustavatest indikaatoritest. Selline komplekt majandusnäitajatest loob ettevõtetele surve hindu tõsta.Hindu saab reeglina tõsta keskkonnas, kus nõudlus seda võimaldab. Välisnõudluse kohta seda öelda saa. Seetõttu peab hoolikalt silmas pidama, et sisemaine hinnasurve väljapoolekonkurentsivõimet ohustama ei hakkaks.Sisenõudlus on püsinud suhteliselt vastupidavana, otsustades jaekaubanduse müügi kasvu pealt, mis püsis juulis jätkuvalt 5%l. Aasta algusest saadik on keskmise palga kasv olnud veidi suurem kui jaekaubanduse mahtude kasvud. Ning tingimused jaekaubanduse stabiilsekskasvuks on jätkuvalt olemas – kiire palgakasv ning ka välismaalt teenitavate tulude aina suurem kasv.Nendele lisandub alates sügisest ka märgatav pakkumispoolne kasv, mis ilmselt tähendab jaekaubanduse kasvude mõningast suurenemist sügise poole. Samuti püsib tarbijatekindlustunne suhteliselt hea, ülalpool ajaloolist keskmist, ning on augustis taas paranenud pärast juulikuist langust. Miks ka mitte end kindlamalt tunda, kui taskus rahakott taas veidipaksemaks on muutunud.

Autor: Ruta Arumäe, Juuli Laanemets