Sotsiaal- ja tulumaksu laekumine suurenes, kütuseaktsiis vähenes

2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot. laekus eelarvesse juuli lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega  4,43 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 3,52 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 911 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 58,2 protsenti ning mittemaksulised tulud 63,8 protsenti aastaks kavandatust. Eelmise aasta seitsme kuuga oli eelarvest täidetud vastavalt 58,3 protsenti ja 61,9 protsenti. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Tulusid

Suurimate tululiikidena laekus seitsme kuuga sotsiaalmaksu 1,21 miljardit eurot ehk 58,5 protsenti plaanitust, käibemaksu 888 miljonit eurot ehk 57,3 protsenti kavandatust.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 138 miljonit eurot ehk 3,2 protsenti rohkem, mis on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 214 miljoni euro ehk 6,5 protsendi võrra. Sealhulgas sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 76 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu  51,4 miljonit eurot ja käibemaksu 43,7 miljonit eurot enam. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes kütuseaktsiisi laekumine seoses tarbimiskoguste langusega 6,4 miljonit eurot. Mittemaksulistest tuludest kahanes toetuste (sh välistoetused) laekumine 46,6 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti, mis tuleneb peamiselt eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist. Seevastu CO2 kvootide müügist saadav tulu suurenes 24 miljonit eurot.

Kuludeks  kasutati juuli lõpuks 4,29  miljardit eurot ehk 55,2 protsenti eelarves ettenähtust. Eelmise aasta samal perioodil suunati võrreldavateks kuludeks aga 142 miljonit eurot vähem ehk 4,15 miljardit eurot. Suuremate kuludena maksti juuli lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,64 miljardit eurot ehk 5,1 protsenti rohkem kui aasta varem sama ajaga. Sotsiaaltoetustest tõusid pensionikulud seoses pensioniindeksi tõusu ja saajate arvu kasvuga. Parem sotsiaalmaksu laekumine tõi kaasa ka ravikindlustuskulude tõusu.

Investeeringuteks suunati juuli lõpuks 297 miljonit eurot ehk 41,4 protsenti aastaks plaanitust ja 18 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Väiksema investeeringute mahu põhjus eelmise aastaga võrreldes on saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikum kasutamine. Suhtelises võrdluses väiksem eelarve täitmine tuleneb aga investeeringute hooajalisusest – aasta teises pooles investeeringute tegemine hoogustub. Mullu kasutati seitsme kuuga investeeringute eelarvest ära 43,4 protsenti. 

Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati seitsme kuuga 663 miljonit eurot ehk 55,1 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 361 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 302 miljonit eurot. Tulenevalt kiirabiteenuse osutamise kulude arvestamisest majandamiskulude hulka ning suurenenud kaitse- ja palgakuludest, on selle aasta tööjõu- ja majandamiskulud eelmise aastaga võrreldes 66 miljonit eurot suuremad. 

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti juuli lõpuks välja 395 miljonit eurot ehk 41,5 protsenti kogu aasta eelarvest. Kuna praegune programmperiood hakkab lõpule jõudma ja selle aasta välistoetuste eelarve on eelmise aasta eelarvega võrreldes väiksem, siis on ka välistoetuste kasutamine mullusega võrreldes 21 miljonit eurot madalam. Kogu 2007-2013 perioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli juuli lõpuks projekte heaks kiidetud 95 protsenti ja väljamakseid tehtud 67,7 protsenti. Koos põllumajandustoetustega on kogu perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust välja makstud aga 69 protsenti.

Likviidsete finantsvarade ehk deposiitide ja võlakirjade maht riigikassas ületas juuli lõpuks 2012. aasta taseme ja jõudis 1,51 miljardi euroni. Seda on 64 miljonit eurot rohkem kui kuu varem ja 55 miljonit eurot ehk 3,8 protsenti rohkem kui eelmise aasta lõpus.

Valitsussektori eelarvepositsioon jätkas paranemist ka juunis. Selle tulemusena jõudis kolm kuud järjest kahanenud puudujääk juuni lõpuks 93,8 miljoni euroni ehk 0,5 protsendini oodatavast SKPst. Eelmise aasta juuni lõpus oli valitsussektori puudujääk 29,1 miljonit eurot ehk 0,2 protsenti SKPst. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi peaks puudujääk aasta lõpuks kujunema umbes 95 miljonit eurot.