• 13.08.13, 12:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aruandega hilinemine võib muutuda tasuliseks

Justiitsministeerium pakkus ettevõtjatele välja idee muuta majandusaasta aruannete esitamist selliselt, et pärast tähtaja möödumist tuleb üle andmise eest maksta. Muudatusettepanekuga loodetakse parandada praegust olukorda, kus ligi pool ettevõtjatest ei esita aruannet õigeks ajaks.
Juunis kirjutas Äripäev, et kahel viimasel aastal on aruandeid õigeks ajaks esitanud vaid 56% aruandekohuslastest. Justiitsminister Hanno Pevkur ütles siis, et tegemist ei ole laialdase probleemiga. Nüüd on minister tooni muutnud ning märkis, et reformi on tarvis, sest esitamine peab paranema. “Kui ettevõtjate eneseregulatsioon ja hea arusaamine ettevõtluskultuurist ei vii selleni, et majandusaasta aruandeid õigeaegselt esitatakse, siis on vaja muid meetmeid, et aruandeid siiski esitataks,” lausus ta.
Esialgu idee. Praegu on ettepanek idee tasandil ja vastukaja oodatakse ettevõtjatelt. Ministri hinnangul on tagasiside oluline, enne kui saab hakata otsuseid vastu võtma ning seadust muutma.
Ettevõtjate arvamuse põhjal püütakse leida parim võimalus õigeaegse esitamise garanteerimiseks, mis tähendab, et esialgne idee ei pruugi kehtima jääda.
Siiski on Pevkuril idee realiseerumisest juba nägemus olemas. Nii märkis ta, et see ei ole sama, mis praegu kehtiv võimalus ettevõtjat trahvida. “Trahvimine on alati juba sanktsioon ja sanktsioon reeglina on suurem kui võimalik vabatahtlik esitamine, mis on üldse tasuta teatud kuupäevani ja kui oleks teatud kuupäevast tasuline, siis ikkagi oleks see astmeline,” selgitas ta.“Näiteks kui sa ei ole saanud mingil põhjusel kuue kuu jooksul esitada, siis vabatahtlikult tasu eest esitamine on ikkagi väiksem, kui see, kui riik peab hakkama sanktsioneerima,” viitas Pevkur sanktsioonide rakendamise ebamõistlikkusele, sest sellega kaasneksid ajakulukad haldustoimingud. Ta rõhutas, et igal juhul tuleks valida erinevaid võimalusi, et saaks hakkama ilma haldustrahvi või sanktsioonita.“Eesmärk võiks olla see, et ettevõtjad esitavad aruanded ilma seadusemuudatuseta ära, sest regulatsioon on ju olemas, kuupäev on ju fikseeritud, mis ajaks peab olema majandusaasta aruanne esitatud. Kui kõik ettevõtjad peaksid seaduse­sõnast täpselt kinni, siis ei oleks mingit vajadust selle teemaga tegeleda,” tõdes minister.
Esitamistasu vastu. Eelmisel nädalal selgus Äripäeva veebilehel ilmunud küsitluse tulemustest, et 54% vastajaist ei poolda aruande esitamise maksustamist.
Seevastu Äripäevaga rääkinud ettevõtjad kiitsid ettepaneku ühiselt heaks ning avaldasid lootust, et aruannete esitamine võiks seeläbi paraneda.Sarnaselt Pevkuriga pidas Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni kommunikatsiooni- ja õigusdirektor Kristi Hunt poolt aastat piisavalt pikaks ajaks, mille jooksul peaks iga ettevõtja jõudma aruande ära esitada. “Ma isegi ei kujuta ette, mis selle taga võiks olla, et ei jõua. See kindlasti distsiplineerib esitamise harjumust,” leidis Hunt.
Pole pahatahtlik. Hundi hinnangul ei pruugi esitamata jätmine olla tahtlik, pigem kinni teadmatuses. “Kes ei tea ettevõtlusest nii palju, ei tea seadusandlusest nii palju, on näiteks perefirmad,” rääkis Hunt.
Tema sõnul on selliste mikroettevõtete, kus on alla 10 töötaja, osakaal kõige suurem – 93,58%. “Ma ei usu, et nad on pahatahtlikud, aga kui korra ära distsiplineeritakse, siis see on väga pikaks ajaks meeles ja seda enam ei juhtu,” tõdes ta.
Ettevõtja Mare Kolsar pidas üheks riskiks rahasumma väiksust, mis ei motiveeri piisavalt, et aruanne tähtajaks esitada. “See sõltuks summast – mida suurem summa, siis milleks seda välja maksta, kui on võimalus õigel ajal ära teha. Samas kui ta on väga väike, siis ilmselt eriti ei pane pingutama,” ütles ta.
30. juuni on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg. Kui aruannet 6 kuu jooksul pärast tähtaega registripidajale esitatud ei ole, algatab registripidaja järelvalvemenetluse, mis võib lõppeda ühingu registrist kustutamise või sindlõpetamisega.
Autor: Kadri Põlendik, Juuli Laanemets

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.24, 07:30
Avalikusta kliendi võlg ja tagastamise kiirus kahekordistub
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele