Liikluskindlustusseadus paneb käibemaksu tasumise kliendile

Eesti Kindlustusmaaklerite Liit (EKML) juhib liiklejate tähelepanu läbivale muudatusele liikluskahju hüvitamises, mis on uue seadusega peagi tulekul. Hetkel kehtiva süsteemi järgi viib kannatanu kahjustatud sõiduki üldjuhul kindlustusseltsi määratud remonditöökotta ning saab sealt tagasi taastatud sõiduki. Kindlustusselts kinnitab remondikalkulatsioonid ning tagab kindlustushüvitise kandmise otse remondiettevõttele. Hüvitise tasub kindlustusselts remondiettevõtte arve alusel koos käibemaksuga. Kindlustusvõtjate esindajana oleme kursis, et kahjustatud sõiduki omanikule on tänane süsteem mugav ja sobib hästi, sest sõiduki taastamise ja selle eest tasumise korraldab täielikult kindlustusselts.

Uue seaduse jõustudes ei vali remondiettevõtet enam mitte kindlustusselts, vaid kannatanu, kes tellib remondiettevõtelt ise ka taastamistööd. Remondiettevõte ei esita arvet enam mitte kindlustusseltsile, vaid kahju kandnud ettevõttele, kes peab tasuma selle loomulikult koos käibemaksuga. Arvestades, et eelnõu kohaselt hüvitab kindlustusselts käibemaksukohustuslasest kannatanule taastusremondi ilma käibemaksuta, tuleb rahasumma käibemaksu tasumiseks leida äriühingul endal. EKMLi hinnnangul võib uus seadus probleeme tekitada just väikeettevõtetele, mille väike käive ja ahtad rahavood ei võimalda leida vahendeid käibemaksusumma tasumiseks. Kuigi mõned kindlustusseltsid rakendavad  ka juba praegu kahju hüvitamisel uut korda, toimub see täna ainult kokkuleppel kliendiga.

Kuigi üldjoontes on positiivne, et uus seadus võimaldab kahjustatud isikul remondiettevõte endal valida, on kasulik teada, et sellega kaasneb ka kogu vastutuse panemine sõiduki taastamise eest kannatanule.  Seetõttu on remondiettevõtte valimise õigusest saadav kasu kannatanu jaoks küsitav. Juhime tähelepanu, et mittekvaliteetse remondi korral peab just tellija lahendama ise probleemid remondiettevõttega ja taotlema vajadusel tööde ümbertegemist.  EKML ei kiida heaks, et kogu korraldus ja vastutus sõiduki taastamise eest jääb kannatanu kanda, kuigi ta kahju põhjustamises süüdi ei olnud.

EKMLi hinnagul paneks uus seadus käibemaksukohuslasest kannatanu senisest halvemasse olukorda. Sõiduki taastamine on pandud sõltuma äriühingu rahaliste vahendite olemasolust. Enne otsuse tegemist, kas hüvitada kahju käibemaksuta või ilma, peab kindlustusselts eelnõu kohaselt kontrollima, kas ettevõtel on õigus käibemaksutagastusele. Millisel viisil seda tehakse, eelnõu ei sätesta. EKML leiab, et kindlustusseltsi ülesandeks ei peaks olema mitte tegelemine kannatanu maksukohustuse kontrollimisega, vaid kahjustatud sõiduki kiire ja korraliku taastamisega.

  

Autor: Reet Rattur, Juuli Laanemets