Maksetähtajad ja viivisemäär kinnitatakse seadusega

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul aitab eelnõu parandada maksekäitumist. „Kuigi Eesti ettevõtjate maksekäitumine on muu Euroopaga võrreldes üldiselt hea ning maksetähtajad mõistlikud, on eelnõuga ülevõetava direktiiv siiski tõhus abimehees ennekõike neile ettevõtjatele, kes tegutsevad ekspordivaldkonnas. Kui Eestis hilinetakse avalikus sektoris arve tasumisega keskmiselt 10 päeva, siis Kreekas on näiteks maksmisega hilinemise keskmine aeg 114, Itaalias 90 ja Hispaanias 80 päeva. Eelnõuga üle võetav direktiiv aga seab maksetähtajale üle-euroopaliselt ühtsed ülempiirid,“ illustreeris justiitsminister üldist olukorda.

Lisaks maksetähtaegadele fikseerib eelnõu ka hüvitise, mida võlausaldaja saab majandus- ja kutsetegevuses tegutseva võlgniku käest nõuda. Hüvitise suuruseks on eelnõu järgi 40 eurot, mis kataks ära võla sissenõudmiseks esitatud maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu.

Oluline on märkida, et võlgnikult ei saa nõuda 40 eurot mitte iga võla sissenõudmiseks tehtava toimingu eest, näiteks iga meeldetuletuskirja eest, vaid 40 eurot peaks eelduslikult katma kõigi vastavate toimingutega seotud kulud. Kui aga tegelikud sissenõudmiskulud ületavad 40 eurot, on need võimalik võlgnikult sisse nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel.

Maksetähtaegade osas aga fikseerib eelnõu mõneti distsiplineeriva vahendina maksimaalsed arve tasumistähtajad, et välistada võimalusi pikalt arve maksmisega viivitada.

Majandus- ja kutsetegevuse tehingute pikimaks maksetähtajaks on tulevikus reeglina 60 päeva. Kui aga üheks osapooleks on avaliku sektori esindaja, oleks maksimaaltähtajaks reeglina 30 päeva.

Lisaks suurendab eelnõu ühe maksmisega viivitamist vähendava vahendina seadusjärgset viivisemäära, mis tõuseb eelnõu kohaselt 7,75 protsendilt 8,75 protsendile.

Eelnõuga on võimalik tutvuda SIIT.