Eestis töötus madalam Euroopa keskmisest

Neljandas kvartalis jätkus hõive kasv aastases võrdluses enamikul tegevusaladel. Töötuse määr langes 9,3 protsendini ning töötuid oli 15 300 võrra vähem kui aasta varem. Euroopa Liidus suurenes tööpuudus detsembris 10,7 protsendini.

Endiselt kiires tempos kasvatab töötajate arvu kinnisvarasektor, info- ja side tegevusala, veondus ja laondus ning haldus ja abitegevused. Avalikus halduses hõivatute hulk viimases kvartalis aasta varasemaga võrreldes oluliselt ei muutunud. Suuresti ekspordist sõltuvas töötlevas tööstuses langes hõive aga kolmandat kvartalit järjest. Selle põhjus on tellimuste ja toodangu vähenemine mitmetes tööstuse allharudes. Hõive vähenes veel energeetikas ning finantssektoris. Edaspidi piirab hõive kasvu üha rohkem tööealiste inimeste vähenemine ning tööotsijate vajalike kutseoskuste puudumine.

Eesti tööealine rahvastik vanuses 15–74 on vähenenud 2007. aastast alates, kuid tänu tööturul osalemise huvi pidevale kasvule viimase kümne aasta jooksul ei ole tööjõud ehk hõivatute ja töötute arv kokku seni vähenenud. Eelmisel aastal pidurdus tööturul osalemise määra kasv, kuid hõivemäär ehk hõivatute osakaal tööjõus jätkas suurenemist. See tõi töötuse määra aasta lõpus 9,3 protsendini ning aasta keskmisena 10,2 protsendini.

Rahandusministeerium prognoosib selleks aastaks tööjõuressursside piiratuse tõttu hõive tagasihoidlikku, 0,5-protsendilist kasvu. Välisnõudluse taastudes aasta teises pooles võib tööstussektor hõive kasvuga siiski ootusi ületada.

Autor: Madis Aben, Juuli Laanemets