Euroala rahandusministrid leppisid eile kokku Kreeka majanduse kohanemisprogrammi jätkamise uutes tingimustes.
„Muudeti programmi rahastamisprofiili, see lubab kokkulepitu täita ja viib võlataseme kiiremale alanemisele,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi. „Lõppeesmärk on majanduse taastumine ja naasmine rahvusvahelistele finantsturgudele.“
Eurogrupp tunnustas Kreekat juba tehtud reformide eest, mis aitavad koostöös kreeditoridega majandusel kohaneda. Kuna Kreeka võlaprognoos on majanduskeskkonna halvenemisega seoses muutunud negatiivsemaks, nihutatakse programmis valitsussektori eelarveülejäägi eesmärgi saavutamine aastasse 2016. Kreeka valitsus võtab tarvitusele ka veelgi tugevamad siseriiklikud meetmed võlataseme ohjeldamiseks.
Liikmesriigid on omalt poolt valmis kaaluma intressialandusi, intressimaksete edasilükkamist ja laenutähtaegade pikendamist. Eelduste kohaselt jõutakse aastaks 2020 võlatasemeni 124 protsenti sisemajanduse koguproduktist ning aastaks 2022 sihitakse juba taset alla 110%. Kõik kreeditorid soovivad, et Kreeka suudaks tulevikus finantsturgudele naasta ja abilaenude režiimist väljuda.
Kreeka esimene laenuprogramm alustas 2010. aastal. 2012 kevadel jõuti kokkuleppele teises programmis, mida finantseeritakse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kaudu. Poliitilise ebakindluse tõttu on programmi ülevaated ja laenumaksed sel aastal veninud.
Seotud lood
Eesti Raamatupidamisettevõtete Liidu konverentsil iseloomustas Tarkinvestor juht Kristjan Lepik majandust märksõnaga - ebakindlus.
Eurotsooni kriis venib pikemaks ja majanduslangus kestab ka järgmisel aastal. Globaalsest nõrkusest on saanud mõjutatud ka Põhjamaade majandused. Aasta teises pooles on oodata nende majanduste stagneerumist.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.