"Rahasüstide kiuste kriis kestab"

Maailma majanduse hetkeolukord mõjutab Eesti toimimist. Olulised punktid mida jälgida:

• USA majandus on taas jalgealust leidmas.• Eurotsoonis jätkuvalt negatiivsed arengud, vaatamata Euroopa Keskpanga toetusele ning väiksematele tasakaalustamatustele.• Arenevate riikide majanduskasv on põhja läbinud.• Põhjamaade majandusi pidurdab Saksamaa aeglustumine.• Madal intressi keskkond jätkub.

• Kolm märksõna seekordsest ülevaatest on:-Maailmamajanduses on jätkunud aeglustumine;

-eurotsooni kriis venib pikemaks ja majanduslangus kestab ka järgmisel aastal;-globaalsest nõrkusest on saanud mõjutatud ka Põhjamaade majandused, mis enam sugugi väga tugevad ei paista. Aasta teises pooles ootame nende majanduste stagneerumist.Need kõik ei ole kindlasti head uudised Eesti jaoks, kuid siiani on Eesti võrdlemisi hästi vastu pidanud ning eeldatavalt peab ka veel mõnda aega edasi.Selle sügise jooksul on maailmamajanduses toimunud aeglustumine päris mitmetes riikides. Aeglustunud on mitmed arenevad riigid, USA-s pidurdab kasvu ebakindel riigirahanduse väljavaade ning eriti murettekitav on majanduslangus Lääne-Euroopas, kus Saksamaa ja Põhjamaad on samuti selgelt kasvu kaotamas.Samas on ka mõned protsessid käimas, mis viitavad saabuvale stabiliseerumisele. On juhtivindikaatoreid, mis osundavad heledamatele laikudele eespool. Osaliselt on sellele kaasa aidanud muidugi keskpankade poolt kasutusele võetud meetmed. Ja üha enam on näha, et maailma erinevates piirkondades edeneb kriisijärgne kohandumine erineva kiirusega. Meil siin Baltikumis on kohandumine näiteks kiiremini läbi tehtud.

Nagu ka varem, on peamiseks riskiteguriks maailmamajanduses eurotsooni tõsine kriis. Eurotsoon vajus kolmandas kvartalis majanduslangusesse ning nõrk majanduskasv riskib esile kutsuda uued turgude mured eurokriisi juhtimise üle. Ülekaalus on ikkagi allapoole riskid. Me hindame negatiivse stsenaariumi riski tõenäosemaks kui positiivse stsenaariumi oma.

Meie prognoosi kohaselt jätkub Eurotsoonis majanduslangus edasi ning pikeneb ka järgmisesse aastasse. Saksamaa on üha enam lõuna-Euroopa kriisist ka ise mõjutatud.

Euroopa Keskpanga poolt väljakuulutatud bondiostuplaan on Hispaania ning Itaalia intressikulud taas allapoole surunud. Fundamentaalsed tasakaalustamatused on samuti hakanud leevenema, kuid probleemid, millest üle tuleb saada, on endiselt suured nii lühiajalises kui pikemaajalises plaanis. tööpuudus eurotsoonis aina suureneb ning majanduse aeglustumine üha laieneb, mis takistab eurosüsteemi stabiliseerumist.

Põhjamaade majandused on selgelt mõjutatud kogu maailmas toimunud aeglustumisest, eriti Saksamaast. Rootsi, Soome ja Taani majandused on stagneerumas ning edaspidiseks ootame neilt tagasihoidlikku taastumist.

USA majanduskasvu prognoosi on tõstetud, USAs toetab kriisijärgset taastumist praegu elavnev eluasemeturg. Samas näeme varasemaga võrreldes nõrgemaid arenguid Jaapanis ning eurotsoonis, kus Saksamaa majanduskasv jääb varasemalt arvatust tagasihoidlikumaks.Hiinas ennustavad indikaatorid kasvu pöördumist ülespoole neljandas kvartalis. Meie hinnangul on kõva maandumise riskid seal vähenenud.

Eurotsoon: Majanduslangus jätkub, vaatamata uutele rahasüstidele• suurenev tööpuudus pitsitab tarbijaid

• lõdvenev eelarvepoliitika Saksamaal• parem välistasakaal kriisiriikides• kangekaelselt kõrgel püsiv inflatsioon on alanemas• OMT võib pakkuda ajutist leevendustEurotsoonis on majandusnäitajad jätkuvalt nõrgad. Kolmanda kvartali jooksul langes majanduse kogutoodang 0.1% võrreldes eelmise kvartaliga. Eurotsoon tervikuna on nüüd majanduslanguses. Edaspidiseks näitavad indikaatorid nõrkuse jätkumist. Majanduse kindlustunde indikaatorid (ESI ja PMI) osundavad suunaga allapoole, mis indikeerivad neljandas kvartalis SKP märgatavat langust eurotsoonis. Siiani on reaalmajanduse näitajad püsinud siiski stabiilsematena kui usaldusindikaatorid.

Samas ei ole eurokriis olnud enam nii terav, kuna Euroopa Keskpanga väljakuulutatud bondiostuprogramm on Hispaania ning Itaalia intressimäärad allapoole surunud. On lootus, et pangandusjärelevalve saadakse järgmisest aastast tööle. Kriisiriigid on ka liikunud edasi oma konkurentsivõime parandamisega, sh jooksevkonto defitsiidi ning palgakulude kärpimisega.

Alles 2014. aastalt oodatakse taastumise algust eurotsoonis, mis peaks tuge saama USA taastumisest. Saksamaal on ilmselt tõenäoline ka nihkumine ekspansiivse eelarvepoliitika suunas, et majandust toetada. 

RootsiVarasemad märgid Rootsi vastupidavusest on nüüdseks täielikult ümber pöördunud. On üsna selge, et kasv saab olema lähitulevikus väga nõrk.

2012. aasta majanduskasv saab prognoositavalt olema 0,7%, mis tähendab stagneerumist aasta teises pooles.Majanduse vastupidavuse paneb tõsiselt proovile langev eksport, tõusev töötuse määr ning kinnisvara langevad hinnad.Siiski usume, et majanduslangust suudetakse vältida ning kasv peab sammu teiste tugevamate riikidega põhja-Euroopas, ning osaliselt pakub tuge ka ekspansiivne fiskaalpoliitika.Meie prognoosid 2012. ja 2013 aasta kohta Rootsis on allapoole korrigeeritud võrreldes augustikuise ülevaatega.

EestiTõstsime Eesti majanduskasvu prognoosi 2012. aasta kohta 3,1%-le seoses oodatust tugevama kolmanda kvartaliga. Järgmiste aastate prognoosid jätsime samaks. Kuigi lühiajaliselt võib teatav elavnemine sisemajanduses jätkuda, varjutab pikemaajalisi prognoose jätkuvalt ebakindlus eurotsoonis.

Autor: Ruta Arumäe, Juuli Laanemets