Riigikogu majanduskomisjoni ja õiguskomisjoni 20. märtsi ühisistungil oli arutusel kiirlaenudega seotud probleemid. Justiitsministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tehti ettepanek hiljemalt Riigikogu sügisistungjärguks välja töötada võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muudatused, mis tagaksid laenuvõtjate parema teavituse ja kaitstuse.
Komisjonid leidsid, et tarbijakaitseamet peab juba kehtiva seadusandluse raames järelvalvet kiirlaenude suhtes tõhustama.. „Meie nägemuses tuleb seadusemuudatused vastu võtta veel sügisel, et aasta lõpuks saabuks rahulik jõuluaeg, mitte agressiivne laenuaeg. Mõistlik kiirlaenude pakkumine on üks osa majandusruumist, aga vastutustundetu laenamine ei tohi tekitada täiendavaid sotsiaalmajanduslikke probleeme,“ ütles Aas. hinnangul tuleb seadusemuudatusi välja töötades keskenduda eelkõige vähem kaitstud poole õigustele. „Panustada tuleb just nõrgema poole, see tähendab laenuvõtja kaitsmisele, kuna laenuvõtja ei pruugi alati aru saada oma teo tagajärgedest. See tähendab teiselt poolt, et tuleb seada suurem vastutus laenuandjale ja tõhustada kontrolli tema tegevuse üle,“ ütles Pomerants. tõi SMS laenud peamise probleemina esile suured leppetrahvid ja viivised, laenuvõtja vähese teavitamise ning moraalselt tundlikud ja ebaeetilised reklaamid („Pank ei tea“, „Raha saad praegu, maksma hakkad kolme kuu pärast“ jt.), mis soodustavad vastutustundetut käitumist.
„Mitmed kiirlaenude reklaamid on vastuolus vastutustundliku käitumise ja reklaamiseaduse nõuetega, mille suhtes peab tarbijakaitse koheselt reageerima. Kindlasti pole hea tava ja vastutustundliku käitumisega kooskõlas näiteks laste ära kasutamine kiirlaenude reklaamis,“ ütles majanduskomisjoni esimees Arto Aas
Õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi
Tarbijakaitseametist peadirektor Andres Sooniste
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.