Eesti maksab vähem, sest SKP inimese kohta väiksem kui 75% EÜ keskmisest

ESMi loomine on üks tegevusi euroala stabiliseerimiseks. ESMist toetuse saajad peavad liituma 30.01.2012 Ülemkogus kokku lepitud fiskaalstabiilsuse lepinguga, mis kehtestab riikide eelarvetele rangemad nõudmised.Eesti sissemakstava kapitali suurus on 148,8 miljonit eurot, mis eelduste kohaselt makstakse sisse viies osas (ca 30 miljonit eurot aastas). Osaluse soetus on finantseerimistehing, millega on arvestatud riigieelarve strateegias.

ESMi kapitali maht on kokku 700 miljardit eurot, sellest 80 mld on sissemakstav ja 620 mld vajadusel sissenõutav kapital. Kõik ESMi liikmed maksavad sisse oma osa 80 miljardist eurost alates lepingu jõustumisest vastavalt oma osalusele ESMi kapitalis. Eesti osalus ESMis on 0,186%, kokku ca 1,3 miljard eurot.Eestile kehtib kapitaliosaluse arvutamisel erand, mis laieneb 12 aastaks alates euro kasutuselevõtust neile riikidele, mille turuhindades SKP inimese kohta on väiksem kui 75% Euroopa Liidu keskmisest. Erandi tõttu on Eesti osalus suhteliselt väiksem.

ESMi jõustumine on kavandatud 2012. aasta juulist. ESM võtab üle Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kohustused, mis sellest hetkest enam abilaene ei anna. Eesti osaluse kinnitamiseks esitab valitsus allakirjutatud lepingu lähiajal Riigikogule ratifitseerimiseks.ESM-i esialgne leping allkirjastati 11. juulil 2011. aastal euroala rahandusministrite kohtumisel ning see pidi jõustuma alates 2013. aasta juulist. Valitsus kiitis lepingu heaks 16. juuni 2011. aasta istungil. Allkirjastatud leping ei jõustunud, sest liikmesriigid otsustasid ESM-i tegutsemispõhimõtteid täiendada lähtuvalt 2011. aasta teises pooles toimunud tippkohtumiste tulemustest.Mehhanismi kaudu antakse finantsabi tõsistes rahalistes raskustes ESMi liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel. Finantsabi programmide ettevalmistamisel ja hindamisel on kaasatud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Euroopa Komisjon ning Euroopa Keskpank.