Litsentsi hankimisel tuleb hoolikalt valida tähtaega

Tegelikult tuleks lepingu kehtivusaja valikul arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja poolte eesmärke, kirjutab Äripäeva käsiraamatute rubriigis "Autor annab nõu" advokaadibüroo Borenius vandeadvokaat Ave Piik.

Kui litsentsisaajale on oluline, et ta saab litsentsi takistamatult kasutada teatud aja jooksul, on soovitatav sõlmida leping kindlaks tähtajaks. Tähtajalise lepingu puhul ei ole litsentsiandjal üldiselt võimalik lepingut tähtaja jooksul üles öelda, kui litsentsisaaja ei riku oluliselt lepingu tingimusi. Seega on litsentsisaajale tagatud vara kasutusõigus kogu lepingu tähtaja jooksul eeldusel, et ta täidab lepingu tingimusi. Tähtaeg võib olla määratud kuude või aastatega (nt viis aastat) või ka seotud litsentsitavate õiguste kehtivusajaga (nt annab autoriõiguste omaja tarkvaralitsentsi perioodiks, mil seaduse alusel kehtivad tema autoriõigused sellele tarkvarale).

Tähtajatu litsentsilepingu (kui tähtaega ei ole määratud) puhul on litsentsisaajal oluline teada, et seaduse kohaselt võib kumbki pool tähtajatu litsentsilepingu üles öelda, sellest teisele poolele vähemalt aasta ette teatades. Kuigi selline õigus on mõlemal lepingupoolel, on see praktikas eeskätt oluline litsentsisaaja seisukohast, sest just tema jääb lepingu lõppemisel ilma õigusest kasutada litsentsitud vara. Aasta peaks enamikul juhtudel olema piisav aeg, et lõppeva litsentsi alusel kasutatav vara uuega asendada, kuid keerulisemate tehnoloogiliste lahenduste puhul, mis on hangitud pikaajalise kasutamise eesmärgil, võib see siiski tekitada ebamugavusi, kuludest rääkimata. Sellistel juhtudel on lepingus võimalik leppida kokku ka pikemas kui üheaastases lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajas. Pooltel võib olla huvi leppida kokku ka seaduses sätestatust lühemas tähtajas, ka see on lubatud.

Autor: Lemmi Kann, Ave Piik