Maksupettus levib ka investeerimiskulla äris

„Kuigi investeerimiskulla müük on käibemaksuseaduse järgi maksuvaba, annab seadus siiski õiguse lisada tehingule käibemaks, kui sellest teavitatakse eelnevalt maksuhaldurit. Kahjuks jäetakse teavitamisnõue aga tihti täitmata,“ sõnas maksuameti kontrolliosakonna juhi asetäitja Monika Jõesaar.

Äripäev kirjutas möödunud reedel, et tänavu maikuu seisuga oli maksuameti huviorbiidis 100 probleemset kullaäriga tegelevat firmat, kellest 51% oli selleks ajaks juba ka käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Kullaäris riigile tekitatud maksukahju suurust on keeruline hinnata, kuna ehte- ja romukullaga kauplejad ei pea end eraldi registreerima ning selles valdkonnas tegutsejaid on seega keeruline tuvastada.

Kullaäri tõusis maksuameti huviorbiiti mullu augustis, mil rahandusministeeriumi poole pöördus kulla müügi ja kokkuostuga tegeleva ASi Tavid nõukogu liige Meelis Atonen, kes juhtis tähelepanu pettuse levikule valdkonnas ning pakkus lahendusena välja pöördkäibemaksu idee. Pöördkäibemaks tähendab sisuliselt seda, et käibemaksu tasub otse riigile tehingute viimane lüli. Alates tänavu 1. jaanuarist kehtestati pöördkäibemaks vanametalli valdkonnas ja selle meetme mõju esimene põhjalik analüüs peaks valmima augustis.

Lisaks vanametalliärile reguleeriti hiljuti ka kütuseäri, kus kütusemüüjatele kehtestati 100 000 ja 1 miljoni eurosed tagatisnõuded käibemaksupettuste tõkestamiseks. 30. juuni seisuga oli vedelkütuse valdkonnas tegutsejaid majandustegevuse registris 153, samas kui veel aprilli lõpus ulatus sama number 371-ni.

Maksupetturid liiguvad vastavalt vajadusele üha uutele jahimaadele ning viimase aja trend on just kullaäri. Kuld on eriti ahvatlev oma praeguse kõrge maailmaturu hinna tõttu, samuti on seda kerge transportida. Äripäevale on vihjatud, et kullaärisse on oma haarmed ajanud ka ka eestikeelse allilmaga seotud võrgustik, kelle tegemised autode ja kütusega kauplemisel hiljuti teravalt uurijate huviorbiiti sattusid.

Maksuameti luubi all on sel aastal lisaks eeltoodud valdkondadele ka ehitus ja metsandus ning veel mõned valdkonnad, mis on välja valitud maksukahju suuruse järgi. Suurt tähelepanu pööratakse ka ümbrikupalkadele ja fiktiivsete arvete kasutajatele, teatas amet.