Laenajad peavad kliendi rahakoti paksust kontrollima hakkama

Võlaõigusseadusega rakendatavat vastutustundliku laenamise põhimõtet peavad järgima ka järelmaksuandjad ja kiirlaenufirmad. Kas Eesti ettevõtted on seadusemuudatuseks valmis?

“Muutsime juba rohkem kui aasta eest oma skooringu-süsteemi ja kliendi maksevõime analüüsisüsteemi, mis võimaldab meil läbi viia detailsemat klientide taustauuringut,” rääkis Credit24 klienditeeninduse juht Merle Laurimäe. Nii ei ole kiirlaenupakkujal seadusemuudatuse tõttu tarvis tööd ümber korraldada.

Laurimäe sõnul lähtub Credit24 eraisikute laenuvõimelisuse määramisel erinevatest aspektides, nagu ettevõtte jaoks välja töötatud analüüsisüsteem. “Oma igapäevatöös kasutame ka näiteks Krediidiinfo andmebaasi, et teha kindlaks ega laenu taotlejal ei ole avatud maksehäireid, ning paljusid teisi andmebaase. Samuti analüüsime kliendi pangakonto väljavõtet,” selgitas Laurimäe.

Lisaks tarbija maksevõime hindamise kohustusele suurendab seadusemuudatus ka krediidiandja ülesandeid kliendi informeerimisel, samuti pikeneb näiteks tarbija taganemisõigus.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete juhataja Hanna Turetski-Toomiku sõnul on seadusemuudatus tingitud Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisest. Selle mõte on vähendada ülelaenamise probleeme ja anda tarbijatele paremad võimalused valiku tegemiseks. “Kui selline süsteem oleks olnud varem ja inimeste krediidivõimet oleks reaalselt hinnatud, oleks täna ilmselt vähem inimesi raskustes,” arvas Turetski-Toomik.

Krediidileping võib puudutada ka tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist, liisingut või muud finantseerimisabi, nii kohalduvad uued sätted ka liisingule ja järelmaksule.

Liisingufirmade töös juulikuu ümberkorraldusi ei too, kinnitas Koduliising OÜ juhatuse esimees Arne Veske. Tema hinnangul on enamus uutest sätetest sisutu ega reguleeri midagi. “Liisi järelmaks” kasutab krediidivõimekuse hindamiseks põhiliselt Krediidiinfo ja firma enda andmebaase, aga ka muid allikaid. Veske sõnul on krediidivõimekuse hindamise protsess küllaltki keeruline, sest iga juhtum on unikaalne.

Kuigi näiteks kodutehnikamüüja Euronics ise klientidele krediiti ei anna, saab ostude eest järelmaksuga tasuda kasutades Swedbanki või Elioni pakutavaid finantsteenuseid. Ostjate laenuvõime kontrollimise jätab Euronics partnerite hooleks.

Euronics Baltic’u jaekaubandusdirektor Veiko Poolgas sõnas, et muudatus seaduses tähendab krediidiandjale ja -vahendajale siiski vastutuse suurenemist. Poolgase sõnul puudutavad muudatused nii ettevõtte infosüsteeme kui ka töötajaid. Enne juulit läbivad kõik Euronicsi krediidilepingutega tegelevad müügitöötajad koolituse, kuna klientidele tuleb hakata andma rohkem teavet.

Kataloogikaubamaja Cellbes pakub järelmaksu kuni aastaseks perioodiks. Kataloogi kaudu müüakse enamasti rõivaid, seetõttu ei ole summad suured. Firma esindaja sõnul ei saa tulevikku ja klientide käitumist kunagi lõpuni ette ennustada.

Cellbesi klienditeeninduse juhi Kaija Nuttuneni sõnul tuleb seadusemuudatusega kindlasti arvestada, kuid enamik nõudeid on kataloogimüüjal varemgi täidetud. Nuttuneni sõnul võimaldab Krediidiinfo hinnata uute klientide võimekust, samal ajal kui firma enda andmebaasis on olemasolevad kliendid. “Tänasel päeval saab öelda, et nendest allikatest piisab, sest selliseid hapuks läinud asju on meil väga vähe,” tõdes ta.

Krediidipakkujad pidasid 1. juulist kehtima hakkava muudatuse positiivseks küljeks, et rohkem infot nii kliendi kui teenindaja jaoks tähendab, et mõnigi ülejõu käiv ost jääb tarbijatel sooritamata. 

Autor: Rivo Sarapik, Krediidiinfo .ee