Paljudel äriühingutel on tekkinud küsimus, kuidas peaks tõlgendama töölepingu seaduse (TLS) § 91 - Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt - lõiget 1. Äripäeva käsiraamatute rubriigis "Autor annab nõu" valgustab teemat Toomas Taube, advokaadibüroo Tark Grunte Sutiene vandeadvokaat ja partner.
Näiteks on tekkinud küsimus, et kui tööleping lõpetada TLS-i § 91 lõike 1 alusel, kas siis töötajale makstakse töötuskindlustushüvitist. Lõige 1 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult lepingu jätkamist nõuda.
TLS-i § 91 lõige 1 on üldsäte töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning lõiked 2 ja 3 on täpsustavad sätted. Lõige 2 käsitleb juhtumeid, kui töötaja lõpetab töölepingu tööandjast tuleneval põhjusel (tööandja rikkumise tõttu) ning lõige 3 käsitleb juhtumeid, kui töötaja lõpetab töölepingu töötaja enda isikust tulenevatel põhjustel.
Seega tuleb töötuskindlustushüvitise puhul lähtuda sellest, kas töötaja poolt töölepingu erakorraline lõpetamine läheb § 91 lõike 2 või lõike 3 alla.Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 kohaselt ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust muu hulgas kindlustatul, kelle viimane töösuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel.Seega kui töötaja on sunnitud töölepingu lõpetama tööandjapoolse rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2), on tal õigus töötuskindlustushüvitisele. Kui aga töötaja lõpetab lepingu temast endast tulenevatel põhjustel (TLS § 91 lg 3), ei ole tal õigust töötuskindlustushüvitisele.
Autor: Lemmi Kann, Toomas Taube
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.