Koalitsioonilepingujärgsed maksumuudatused tulumaksuseaduses

Suuri üllatusi ei ole – nagu arvata võiski. Vaid rääkides tasemekoolituse erisoodustusest vabastamisest tuleb märkida, et vähemalt praeguse kava kohaselt ei laieneks erisoodustuse välistus juhtimis- või kontrollorgani liikmetele ning oleks piiritletud konkreetselt töö- või teenistussuhtes olevate isikutega. Vaadates siinkohal näiteks Eestis tegutsevate ettevõtete struktuuri, kus ligemale 85% tegutsevatest ettevõtetest on mikroettevõtted (töötajaid kuni 9) ja tegevjuht, sõltumata omaniku või juhatuse liikme juriidilisest staatusest, täidab enamasti ka reaalseid töölepingulisi ülesandeid, tuleks eristamist siiski ilmselt veel põhjalikult kaaluda. Maksuvabastus ei tohiks kindlasti saada aluseks uutele õigusvaidlustele ning peab täitma oma eesmärki.

Eelnõuga soovitakse teha neli olulisemat muudatust.

Esiteks soovitakse langetada tulumaksu määra ühe protsendipunkti võrra, mis peaks tooma kaasa mõningase maksukoormuse languse ka üldist maksukoormust arvestades. Muudatusega langetatakse lõikes Tulumaksuseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määra alates 2015. aastast 21%-lt 20%-le. Rääkides muudatuse mõjust, toob arvestuste kohaselt tulumaksu määra langetamine alates 2015. a 1 protsendipunkti võrra kaasa riigi tulude vähenemise aastal 2015 70 miljoni euro võrra. Sealhulgas väheneks analüüside kohaselt füüsilise isiku tulumaksu laekumine 57 miljoni euro võrra ning ettevõtte tulumaksu laekumine 13 miljoni euro võrra. Arvestades tänaseid keskmise brutokuupalga numbreid, langeks maksumäära alanemisel keskmist palka teeniva isiku maksukohustus 2011. a kehtivaid teisi maksu- ja maksemäärasid arvestades 75 euro võrra aastas. Eeldades keskmise palga tõusu, oleks loomulikult ka võit rahalistes numbrites suurem.

Teise muudatusena piiratakse füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat aastas 3196 eurolt 1920 eurole. Muudatus puudutab eelkõige eluasemelaenu intresside ja koolituskulude maksumuse mahaarvamise õigust maksustatavast tulust. Täpsemalt muudetakse TuMS § 28(2) lõiget 1, langetades lubatud mahaarvamiste kogusummat praeguselt 3196 eurolt 1920 eurole. Muudatus kohalduks kuludele, mida isik kannab alates 2012. a, muudatus ei kohaldu 2011. a ja varasematele kuludele.

Seaduse muudatuse mõjusid vaadates on välja toodud, et eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning annetuste ja kingituste mahaarvamise võimalust kasutati 2009. aastal ca 216 000 isiku poolt. Kõigist deklaratsioonidest ületas 1920 euro piiri 13,5% deklaratsioone. Mõju eelarvele hinnatakse positiive märgiga ehk muudatus suurendab riigi tulusid alates 2013. a umbes 5 miljoni euro võrra aastas.

Kolmanda muudatusega soovitakse luua raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestusele erikord, pidades silmas metsa füüsilisest isikust väikeomanikku, kelle raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müük on ühekordne tehing, mitte jätkuv majandustegevus. Erikord ei seaks piiranguid võõrandatava raieõiguse mahule ega metsamaterjali kogusele. Tehtavate muudatuste tulemusena võib füüsiline isik raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata.

Muudatuse kohaselt loetakse metsa majandamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud võõrandamisega seotud kuludeks nii raieõiguse kui ka raiutud metsamaterjali võõrandamise puhul. Võib seega öelda, et laiendatakse tululiike, millest on õigus teha mahaarvamisi, ning tegevuste nimekirja, mille kulusid on võimalik võõrandamistulust maha arvata. Metsa majandamise kuludeks loetakse nt kõik kulud, mis tehakse seoses metsa majandamisega metsaseaduse § 16 tähenduses, sealhulgas kulutused selliste metsa majandamisega seotud tegevuste teostamiseks, mille kohta ei ole metsaomanikul kohustust esitada Keskkonnaametile metsateatist.

Neljandast muudatusest oli juba põgusalt juttu - sellega välistatakse töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Muudatus on kindlasti positiivne, kuid samas vajaks kindlasti täiendavalt analüüsimist, kas juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmete erikohtlemine (negatiivses mõttes) on antud juhul eesmärgipärane ja põhjendatud ning milliseid õiguslikke probleeme võib see endaga kaasa tuua. Mõjusid eelarvele hinnates on jõutud eelnõu seletuskirjas tulemuseni, et tööga seotud tasemekoolituse välistamine erisoodustusena käsitlemisest alates 2012. a vähendab prognoosi kohaselt riigi tulusid alates 2012. a 5 miljoni euro võrra aastas.

Nagu juba eelnevalt ka öeldud, on eelnõu plaanitud jõustada juba 1. Jaanuaril 2012.a.

Autor: Lemmi Kann, Mait Palts