FIE ABC - käibemaks

1. PÕHIMÕTTED

Alates 1. jaanuarist 2011 toimub kõikidel käibemaksukohustuslastel, sh FIE-del käibemaksuarvestus ühtsetel alustel.

Käibemaksuga maksustatakse:

    * käive (v.a maksuvaba käive), mille tekkimise koht on Eesti;

    * kauba import Eestisse (v.a maksuvaba import);    * teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (v.a maksuvaba käive);    * maksuvaba käive, mida on vastavalt seaduses toodud võimalusele maksustatud;    * Euroopa Liidu sisene kauba soetamine (v.a maksuvaba ühendusesisene soetus).

FIE maksab käibemaksu juhul, kui ta on Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreeritud (omab käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit). Käibemaksu tasumise kohustus võib aga tekkida ka FIE-l, kes käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, kuid kes soetab teisest Euroopa Liidu liikmesriigist uue transpordivahendi või aktsiisikauba (v.a siis, kui aktsiisikaup soetatakse isiklikuks otstarbeks).

Samuti peab käibemaksu deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt väljastatavale arvele käibemaksu. Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

    * Maksustatava käibe maksumäärad on 0%, 9%, 20%.

    * Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.    * Käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, samaks ajaks tasutakse käibemaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.       

2. FIE REGISTREERIMINE KÄIBEMAKSUKOHUSTUSLASENA

Kohustus registreerida käibemaksukohustuslasena

Kui FIE maksustatav käive (välja arvatud põhivara võõrandamine) ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, on ta kohustatud kolme tööpäeva jooksul alates nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast esitama Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tollikeskusele avalduse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Registreerimiskohustust ei teki, kui FIE kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatav käive (välja arvatud juhul, kui käive tekib kauba ühendusesisesest käibest ja käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käibest, kui teenust osutatakse Euroopa Liidu liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele (KMS § 19 lg 1).

NäideKui FIE käive ületab 16 000 eurot 2. kuupäeval, reedel, tuleb avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks esitada Maksu- ja Tolliametile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, seega 7. kuupäeval, kolmapäeval. Maksu- ja Tolliamet registreerib isiku käibemaksukohustuslasena sellest päevast, millal piirmäär (16 000 eurot) ületati. Toodud näites registreeritakse FIE käibemaksukohustuslasena alates 2. kuupäevast.

Registreerimise otsuse tegemiseks on Maksu- ja Tolliametil avalduse saamisest arvates aega kolm tööpäeva. Toodud näite puhul tähendab see seda, et hiljemalt 12. kuupäeval, esmaspäeval, peab käibemaksukohustuslasena registreerimise otsus olema FIE-le teatavaks tehtud ning sellele järgneval tööpäeval FIE-le teatavaks tehtud.

Maksu- ja Tolliametil on õigus ettevõtluse alustamise või selle olemasolu tõendamiseks nõuda lisadokumente. Sellisel juhul teeb Maksu- ja Tolliamet otsuse 3 tööpäeva jooksul lisadokumentide esitamisest arvates.

FIE ei pea ennast käibemaksukohustuslasena registreerima, kui tema käive on tekkinud ainult oma ettevõtluses kasutuses olnud põhivara võõrandamisest. FIE peab ennast registreerima ka juhul, kui tal puudub muu käive, kuid ta on aasta algusest arvates võõrandanud Euroopa Liidu liikmesriigi käibemaksukohustuslasele kaupa või KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenust summas, mis ületab 16 000 eurot.

Vabatahtlik registreerimine

Kui FIE maksustatav käive ei ole ületanud 16 000 eurot või kui maksustatavat käivet ei ole veel tekkinud, on FIE-l võimalus end käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult. Soovitavalt võikski FIE end käibemaksukohustuslasena registreerida veidi varem, enne 16 000 eurot suuruse käibe täitumist. See aitab vältida probleeme käibemaksukohustuste täitmisel, mis tekivad kohe alates 16 000 euro suuruse käibe ületamise päevast, kuid Maksu- ja Tolliameti vastavasisuline otsus pole veel maksumaksjani jõudnud ning ka käibemaksukohustuslasena registreerimise number ei ole veel teada.

Kui selline olukord siiski tekib, tuleb käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitamise ja otsuse tegemise vahelisel ajal tekkinud käibelt seaduse kohaselt ikkagi käibemaksu arvestada; võimalusel tuleks arved väljastada hiljem (arve väljastatakse 7 kalendripäeva jooksul). N-ö üleminekuperioodil väljastatud ja KMS § 37 nõuetele mittevastavad arved tuleb hiljem seaduse nõuetega kooskõlla viia, seda muuhulgas klientide huvides, sest nõuetele mittevastava arve alusel ei tohi sisendkäibemaksu maha arvata.

Vabatahtlikult registreerimise tingimuseks on asjaolu, et FIE tegeleb või hakkab tegelema ettevõtlusega, mille tulemusena on tekkinud või tekib maksustatav käive. Nimetatud juhul registreeritakse FIE käibemaksukohustuslasena avalduse saamise kuupäeva või tema poolt soovitava ja avalduses märgitud hilisema kuupäeva seisuga.

Kui isik ettevõtlusega ei tegele ega alusta ettevõtlust, siis Maksu- ja Tolliamet teda käibemaksukohustuslasena ei registreeri.(16 000 EURO SUURUSE KÄIBE TÄITUMINE)

 3. REGISTREERIMISKOHUSTUSE AJA KINDLAKS TEGEMINE

Kui FIE maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot, võib (vabatahtlik) FIE valida, kas ta lähtub käibemaksuarvestuse pidamisel KMSis sätestatud üldkorrast (tekkepõhine käibemaksuarvestus) või KMS §s 44 sätestatud erikorrast (kassapõhine käibemaksuarvestus).

Kui eelpool nimetatud piirmäär (200 000 eurot) on eelmisel kalendriaastal või jooksva kalendriaasta algusest arvates ületatud, tuleb käibemaksuarvestust pidada üldkorra kohaselt.

Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel võib FIE valida, kas ta lähtub KMSis sätestatud üldkorrast või KMS §s 44 sätestatud erikorrast.

Üldkorra kohaselt on käive tekkinud päeval, millal esimesena tehti üks toimingutest:

    * kas kaup lähetati (teenus osutati) ostjale või

    * laekus raha kauba (teenuse) eest.

Erikorra kohaselt on käive tekkinud päeval, millal laekus raha kauba (teenuse) eest. Erikorda pidav FIE peab registreerimiskohustuse piirmäära arvestust samuti kassapõhiselt.

Näide 1Kaup lähetati (teenus osutati) varem, kui raha laekus.

Arve nr 1: 20. jaanuar summas 3835 eurot 

Tasumine 17. veebruar summas 3835 eurot

Arve nr 2: 10. veebruar aummas 5113 eurot 

Tasumine 1. märts summas 5113 eurot

Arve nr 3: 14. märts summas 3835 eurot 

Tasumine 20. aprill summas 3835 eurot

Arve nr 4: 10. aprill summas 3835 eurot 

Tasumine 26. mai summas 3835 eurot

Kokku: 16 618 eurot

Üldkorras arvestuse pidamisel ületas käive 16 000 eurot 10. aprillil ja raha saamise järgi ehk kassapõhise arvestuse korral ületas käive 16 000 eurot 26. mail. Mõlemal juhul peab FIE käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Kõigile sama päeva (näites 10. aprilli või 26. mai) arvetele peab FIE lisama käibemaksu.

Näide 2Kaup lähetati (teenus osutati) samaaegselt raha laekumisega (näiteks jaekaubanduse puhul). Kauba või teenuse eest tasuti sularahas järgmiselt:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nii üldkorras kui ka kassapõhise arvestuse puhul ületas käive 16 000 eurot 4. oktoobril. FIE peab käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Kõigile sama päeva arvetele (nt 4. oktoober) peab FIE lisama käibemaksu.

4. REGISTREERITUD KÄIBEMAKSUKOHUSTUSLASE KOHUSTUSED

Käibemaksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab FIE täitma käibemaksukohustuslase kohustusi, sealhulgas:

    * lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu;

    * arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma (KMS § 29);    * tasuma käibemaksu (KMS § 38);    * säilitama dokumente ja pidama arvestust (KMS § 36);    * esitama KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid.       5. SISENDKÄIBEMAKS

Registreeritud käibemaksukohustuslasel on õigus oma maksustatava käibe maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaks, s.o oma maksustatava käibe tarbeks teiselt käibemaksukohustuslaselt soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ning imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks.

NäideFIE (käibemaksukohustuslane; käibemaksuarvestus üldkorrapõhine) ostis septembris teiselt käibemaksukohustuslaselt ettevõtluse tarbeks kaupu summas 64 eurot (maksustatav väärtus), millele lisandus käibemaks 12,80 eurot (64 x 20% = 12,80).

FIE müüs septembris kauba edasi 96 euro eest (kauba maksustatav väärtus), millele ta lisas käibemaksu summas 19,20 eurot (96 x 20% = 19,20).Selle maksustamisperioodi käibedeklaratsioonis võib FIE oma maksustatava käibe maksustatavalt väärtuselt (96 eurot) arvestatud käibemaksust (19,20 eurot) maha arvata teiselt käibemaksukohustuslaselt ostetud kauba eest tasumisele kuuluva käibemaksu (12,80 eurot).

Antud näite puhul FIE:

    * arvestas käibemaksu 19,20 eurot (96 x 20%);

    * arvestas sisendkäibemaksu 12,80 eurot (64x 20%);    * esitas 20. oktoobriks (septembri eest) käibedeklaratsiooni ning tasus samaks ajaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole 6,40 eurot (19,20 – 12,80= 6,40).

FIE deklareeris käibemaksu käibedeklaratsioonil järgmiselt: 

* 20% määraga maksustatavad

toimingud ja tehingud, sh                                                                                   1 96,00

* Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2)                    + 4               19,20

* Kokku sisendkäibemaksu summa,

mis on seadusega lubatud maha arvata                                      - 5                12,80

* Tasumisele kuuluv käibemaks

(lahter 4 + lahter 4.1 – lahter 5 + lahter 10 – lahter 11)              + 12               6,40

Sisendkäibemaksuna on õigus maha arvata ka käibemaks ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult saadud teenustelt, Euroopa Liidu liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt soetatud kaubalt ja muu kauba soetamiselt, millelt tuleb käibemaksu arvestada Eesti käibemaksuseaduse alusel.

Samas peab FIE arvestama sellega, et kui ta kasutab kaupa või teenust nii ettevõtluse maksustatava käibe tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel (tegevus üksikisikuna), siis võib ta maha arvata ainult ettevõtluses maksustatava käibega seotud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 4).

Sisendkäibemaksu saab maha arvata ainult sellelt kaubalt või teenuselt, mis on soetatud perioodil, millal FIE on käibemaksukohustuslasena registreeritud. Sisendkäibemaksu ei ole õigus maha arvata, kui soetatud kaupa või teenust kasutatakse maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Kui FIE poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses ja ka sisendkäibemaksu ettevõtlusega seotud ulatuses.

6. KASSAPÕHISE KÄIBEMAKSUARVESTUSE ERIKORD (KMS § 44)

Kui FIE maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ja jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot (arvesse ei võeta põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist), võib (vabatahtlik) FIE soovi korral pidada käibemaksuarvestust kassapõhiselt. Erikorra pidamise väga oluliseks eeltingimuseks on sellest Maksu- ja Tolliameti eelnev kirjalik teavitamine kas enda käibemaksukohustuslasena registreerimisel või hiljemalt kassapõhise käibemaksuarvestuse kasutuselevõtmisele eelneval maksustamisperioodil.

Kassapõhist arvestust pidava FIE puhul on käive tekkinud kauba või teenuse saajalt osalise või täieliku makse laekumisel.

NäideFIE teavitas Maksu- ja Tolliametit, et hakkab kassapõhist käibemaksuarvestust pidama 1. maist. Kauba müüs (lähetas) ta 25. mail. Raha müüdud kauba eest laekus 10. juunil, seega tekkis kauba käive 10. juunil.

Kui aga erikorda pidavast FIEst sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, on käibe tekkimise ajaks kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimene päev (KMS § 44 lõige 5).

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse eest osalisel või täielikul tasumisel, st kui kauba soetamise või teenuse saamise eest tasutud ei ole, siis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudub.

NäideFIE soetas ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks kauba 30. mail, mille eest toimus täielik tasumine 6. juunil. Sel juhul tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juunikuu KMD-l (esitamise tähtaeg 20. juulil).

Kassapõhist käibemaksuarvestust pidaval FIE-l on kohustus esitada koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni lisa vormil KMD INF1.

Kassapõhisest käibemaksuarvestusest loobumine

Kassapõhisest käibemaksuarvestusest loobumine võib olla kas vabatahtlik või kohustuslik.

Vabatahtlikul, st FIE maksustatav käive ei ületa kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot, loobumisel teavitab FIE sellest kirjalikult Maksu- ja Tolliametit hiljemalt loobumisele eelneval maksustamisperioodil.

NäideFIE soovib loobuda kassapõhisest käibemaksuarvestusest alates 1. septembrist. Sel juhul tuleb teavitus esitada hiljemalt augusti jooksul.

FIE-l on kohustus erikorra pidamisest loobuda, kui FIE maksustatav käive (arvesse ei võeta põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist) ületab kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Nimetatud suuruses käibe tekkimisele järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast erikorda pidada ei ole lubatud. Kohustuslikul erikorra pidamisest loobumisel teavitab FIE sellest kirjalikult Maksu- ja Tolliametit hiljemalt esimesel maksustamisperioodil, millest alates loobuti erikorra pidamisest.

NäideErikorda pidaval FIE-l täitub maksustatava käibe piirmäär mais. Sel juhul on FIE-l kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile teavitus hiljemalt juuni jooksul.

Kassapõhisest käibemaksuarvestusest loe lähemalt SIIT.

7. FIE KUSTUTAMINE KÄIBEMAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTRIST

FIE võib esitada avalduse enda käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 16 000 eurot.

Maksu- ja Tolliametil on õigus FIE käibemaksukohustuslaste registrist kustutada juhul, kui FIE:

    * ei ole esitanud käibedeklaratsioone kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta või

    * ei tegele ettevõtlusega Eestis.

 8. KÄIBEMAKSUARVESTUS ETTEVÕTLUSE LÕPETAMISEL

Kui tegevust lõpetav FIE on käibemaksukohustuslane, tuleb tal esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks.

Juhul kui tegevuse lõpetamise ajaks on jäänud võõrandamata kaupu, mille soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud, tuleb viimasel Maksu- ja Tolliametile esitataval käibedeklaratsioonil deklareerida võõrandamata kaupade maksustatav väärtus ning tasuda käibemaks.

Kui tegemist on FIE ettevõtluses kasutuses olnud põhivaraga (sh kinnisasi), mille soetamisel on ta sisendkäibemaksu maha arvanud, siis põhivarale ei lisata käibemaksu, vaid tuleb teha sisendkäibemaksu ümberarvestus. Ümberarvestus tuleb teha juhul, kui põhivara on kasutatud ettevõtluses alla 5 aasta või kinnisasja alla 10 aasta. Kui põhivara on kasutuses olnud rohkem kui 5 aastat või kinnisasi rohkem kui 10 aastat, siis oma tarbeks võtmisel ei tule nendelt käibemaksu tasuda ning ei tule teha ka sisendkäibemaksu ümberarvestust (KMS § 29 lõige 10).

Käibemaksuseadus : Ärikliendile > Maksud ja aktsiisid > Käibemaks

Vaata lisaks:

www.emta.ee