Erikontrollist teostajate ja kasutajate pilgu läbi

On oluline toonitada, et äriseadustiku kohaselt tehakse erikontrolli juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes. Aktsepteeritavate ekspertide ring nimetatud küsimustes ei piirne ainult vandeaudiitoritega. Mitte vandeaudiitoritest ekspertide kaasamisel on tavapäraselt kaks põhjust – kas mingite spetsiifiliste oskuste vajadus või odavus. Viimane tuleneb tihti aga sellest, et muu eksperdi poolt erikontrolli läbiviimisel kasutatavad aluspõhimõtted on „oluliselt lihtsustatud“ võrreldes vandeaudiitoritelt nõutavatega.

Vandeaudiitorite vaatevinklist on sellistel puhkudel tegemist ebavõrdsete konkurentsitingimustega, kus ühtesid sunnitakse bridži mängima, kui teised turakat taovad. Kindlasti ei sooviks keegi, et ta selliste „lihtsustatud“ põhimõtete kohaselt süüdi mõistetaks ja/või temalt tekitatud kahjud sisse nõutaks.

Kui mitte vandeaudiitoritest erikontrolli läbiviijatel on aluspõhimõtete valikul ilmselt lõpmatu arv võimalusi, siis eeldusel, et ei eksisteeri mingit müstilist „kolmandat võimalust“ vandeaudiitorite kutsetegevuses, jagab audiitortegevuse seadus vandeaudiitorite poolt läbi viidavad erikontrollid üldjoones kaheks:

* Tehingute seaduslikkuse kontroll (AudS §52) ja

* Tehingute seaduslikkuse kokkuleppeline kontroll (AudS §53).

Tehingute seaduslikkuse kontroll audiitortegevuse seaduse tähenduses on kindlustandev audiitorteenus ning tehingute seaduslikkuse kokkuleppeline kontroll on seonduv audiitorteenus.

Seonduvaid audiitorteenuseid osutatakse standardi ISRS 4400 (EE) „Töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas“ nõuete kohaselt. Töövõtu eesmärgiks on kokku lepitud protseduuride läbiviimine ning aruande esitamine tehtud faktiliste tähelepanekute kohta. Kuna audiitor esitab üksnes aruande kokkuleppeliste protseduuride läbiviimise tulemusel tehtud faktilistest tähelepanekutest, peavad aruande kasutajad ise hindama audiitori poolt aruandes toodud protseduure ja tähelepanekuid ning tegema audiitori töö põhjal omad järeldused. Aruande kasutamine piiratakse ainult nende osapooltega, kellega protseduuride läbiviimises kokku lepiti, kuna teised (sh ka näiteks kohus), kes ei ole teadlikud protseduuride läbiviimise põhjustest, võivad töö tulemusi valesti tõlgendada.

Sellest pikast selgitusest tasub mõista ja meeles pidada asjaolu, et AudS §53 kohane erikontroll sobib seega üldreeglina vaid faktide kinnitamiseks – kas teatud tehingud on/ei ole aset leidnud, kas teatud dokumendid on/ei ole olemas jne. Ebasobivaid järeldusi pelgavad osapooled varjuvad tavapäraselt just selle taha, et tellivad seonduva teenusena läbi viidava erikontrolli – sellisel puhul ei tohi ekspert teha järeldusi ega anda hinnanguid, kuid erikontrolli läbiviimise „linnukese“ saab kirja.

Selleks, et tehingutele, dokumentidele vms oleks võimalik juurde anda ka hinnangud juhtumis(otsust)e asjakohasusele ning finantsmõjule, peab olema tellitud kindlustandev audiitorteenus. Kõiki kindlustandvaid audiitorteenuseid (mis ei ole aastaaruande audit või ülevaatus) osutatakse põhiosas standardi ISAE (EE) 3000 „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“ nõuete kohaselt.

Standard lubab osutada kaht tüüpi kindlustandvaid teenuseid: põhjendatud kindlust andvad teenused (kindlusastmelt võrreldavad aastaaruande auditiga) ja piiratud kindlust andvad teenused (kindlusastmelt võrreldavad aastaaruande ülevaatusega). Viimase puhul on vähe tuntud faktiks see, et nimetatud töövõtule ei saa tugineda avalikustamaks vigu, ebaseaduslikke tegusid või muid kõrvalekaldeid, näiteks pettusi või puudujääke, mis võivad eksisteerida – eksperdi poolt teostatud töö maht on ebapiisav süüdistuste esitamiseks.

Seega kõlbavad AudS §53 kohaselt seonduva teenusena ning AudS §52 kohaselt piiratud kindlust andva teenusena läbi viidud erikontrollid eelkõige kinnitama, kas on/ei ole vajalik erikontrolli mahtu kasvatada põhjendatud kindlust andvaks teenuseks. Ilma põhjendatud kindlust andva teenusena läbiviidud erikontrolli aruannet omamata ei ole erikontrolli tulemustele tuginedes võimalik (eriti suurosaniku (või –aktsionäri) vastasseisu korral) võtta vastutusele süüdlasi ega nõuda sisse tekitatud kahjusid.

Alljärgnevat peaksid silmas pidama nii väikeosanikud (või –aktsionärid) erikontrolli tingimustega nõustumisel või ka kohtus erikontrolli taotlemisel:

* AudS §53 ja ISRS (EE) 4400 nõuete kohane erikontroll sobib (vaid) kinnitamaks fakte.

Näiteks juhul kui ei olda kindlad, kas x tehingud toimusid või y dokumendid eksisteerivad. Kinnituse saamisel on asjaga edasi minemiseks vaja erikontrolli laiendada AudS §52 ja ISAE (EE) 3000 kohaseks erikontrolliks.

* AudS §53 ja ISAE (EE) 3000 nõuete kohane erikontroll, mis on osutatud piiratud kindlust andvana, sobib (eeskätt) kohtuväliste kokkulepete sõlmimiseks. Erikontrolli tulemusena tuvastatud „ähvardus“ peaks olema selleks piisavalt veenev.

* AudS §53 ja ISAE (EE) 3000 nõuete kohane erikontroll, mis on osutatud põhjendatud kindlust andvana, sobib süüdlaste vastutusele võtmiseks ning kahjude sisse nõudmiseks.

Artikli autorid on Sulev Luiga, BDO Eesti AS juhtivpartner ja Urmas Võimre, BDO Eesti AS maksu- ja ärinõustamisteenuste juht.

 

 

 

Autor: Lemmi Kann, Sulev Luiga, Urmas Võimre