Millist tüüpi ajajuhtija oled sina?

Kanada filmimees David Cronenberg on öelnud: „Kõik stereotüübid osutuvad tõeseks. See on elus on üks kohutav asi.“

Järgnevalt kirjeldan ajajuhtimise kontekstis nelja inimtüüpi, kelle hulka meie kõik ilmselt vähemal või suuremal määral kuulume.

Kui koostada graafik, kus ühe telje peal on ühe inimese poolt kulutatav aeg ja teisel teostatavate tegevuste hulk, saame neli huvitavat inimtüüpi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rapsija tüüp rabeleb palju ja rabeleb sihitult.

Sa tunned rapsija ära tema pidevast kurtmisest, aja puuduse üle. Aega pole temal ka selleks, et planeerida või tegevusi ümber korraldada või ajajuhtimist endale paremini selgeks teha. Rapsija arvates on tema ajapuuduses süüdi alati teised – olgu selleks siis ülemus, kolleeg, klient või lihtsalt streikiv arvuti. Hoolimata pidevast rabelemisest ei ole rapsijal väga palju tulemusi ette näidata, aeg kulub ära valedele tegevustele, väga paljud asjad venivad ja jäävad pooleli. Rapsija ei ole sealjuures üldse pahatahtlik, ta lihtsalt ei oska oma asju paremini korraldada. „Homme“ tundub talle alati lihtne ja selge, „täna“ on keeruline ja kiire, seega on tema arvates mõistlik asju edasi lükata.Eriti ohtlik on rapsija meeskonnaliikmena, kuna hoolimata oma aja nappusest võtab ta endale alati lisakohustusi. Neid lisakohustusi aga tähtajaliselt täita ei suuda ja siis hakkavad asjad venima, kannatab kvaliteet või peab keegi teine tema eest töö ära tegema. Rapsijat sobiks ehk iseloomustama vanasõna „Palju kisa, vähe villa.“

Viitsija on teine tüüp, kelle tegevus toodab vähe tulemusi.

Erinevalt rapsijast ei taha viitsija teha midagi, mida just hädasti ei nõuta. Viitsijal on aega küll – tema suudab veeta aega Facebookis, Youtube-is või veebis kommentaare kirjutades. Peamine probleem viitsija puhul on motivatsiooni puudumine – milleks rabeleda, milleks teha rohkem? Viitsija võib teostada talle usaldatud ülesanded väga täpselt – seda juhul, kui tegevus ei nõua omapoolset initsiatiivi või loovat mõtlemist.Viitsija võib olla samas ohtlik oma kolleegidele, seda just tänu oma vaba aja olemasolule, mida saab kulutada vesteldes, sõnumineerides, spämmides ja muud moodi teiste tööaega „mõnusalt“ kulutades. Viitsija ise ei suuda kindlasti eristada olulisi tegevusi väheolulistest. Ta on pigem usin käsutäitja ja teeb seda, mida otseselt nõutakse. Vanasõnana sobib siia: „Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb.“

Tegija teab täpselt, et mida ja miks ta teeb.

Tegijal on paigas prioriteedid, ta oskab delegeerida, oskab „EI“ öelda ja töötab pigem 6 tundi päevas. Siin on tegemist kadestamisväärse inimtüübiga – tal tundub kogu aeg olevat aega tegelemaks oma hobidega, perega ja sellest hoolimata on tal töö juures tavaliselt ette näidata suured saavutused. Lahendus on muidugi tegeleda õigete asjadega. Tegija ei võta endale kergekäeliselt lisaülesandeid ja keskendub ühele asjale korraga.Kolleegina on ta eelkõige eeskujuks, eestvedajaks, inimeseks, kelle veetava ree peale tasub ennast seada. Samas ei maksa loota, tegija sulle sinu probleemide puhul kohe appi ruttab. Tema enda prioriteedid on kõige olulisemad ja ainult nii saab ta keskenduda oma eesmärkide elluviimisel kõige olulisemale. Ehk siis – „tasa sõuab, kaugele jõuab!“

Jõudja tüüpi iseloomustab kõige paremini vanasõna „kes teeb, see jõuab.“

Jõudja on tõepoolest hõivatud erinevate projektide, tegevuste, ülesannete, hobide, pere ja mis iganes kohustustega. Samas tundub, et tal õnnestub kõik need pallid žonglööri osavusega õhus hoida. Jõudja võtab endale nii olulisi kui ka vähemolulisi kohustusi ja saab need kõik ka tehtud! Sa kohtad teda tihti vabatahtlike organisatsioonide või projektide eesotsas.Ta on suurepärane meeskonnaliige – tema peale võid alati kindel olla. Kui kuskil on probleemid, siis jõudja võtab kas või oma une ajast lõivu ja teeb asjad valmis. Sean Connery ütles filmis „Lõks“ ühe plaanitava töö kohta, et „See on võimatu… aga tehtav.“ Ka jõudjat iseloomustab oskus võimatuna näivaid ajajuhtimistrikke ellu viia.

Millist tüüpi ajajuhtija oled sina?

Kindlasti esineb meis omadusi igast siinkirjeldatud inimtüübist, aga küsimus on pigem, et kuhu suunas sa liigud? Kui sa tunned ennast mõne tüübina ära ja sulle ei meeldi see olukord, siis võta midagi ette. Kujuta ette, et tänasest (just tänasest ja mitte homsest!) oled üks ülalkirjeldatud positiivsetest inimtüüpidest. Mida selleks peaks ette võtma?Kindlasti saad näpunäiteid ülaltoodud tüüpide kirjeldustest, aga mõnikord piisab lihtsalt heast visioonist ja eesmärgist, et asjad hakkaksid nagu iseenesest õiges suunas liikuma.Head ajajuhtimist!

Vaata ka www.ajajuhtimine,ee .

Autor: Lemmi Kann, Ardo Reinsalu