Mida peab teadma kinnisvara pärimisest

Pärand läheb pärijale üle pärandaja surmapäeval.  Kui pärandaja ei ole teinud testamenti või sõlminud pärimislepingut, siis  päritakse tema vara seaduse järgi. Kinnisvara päritakse samamoodi nagu kogu ülejäänud pärandja vara.Milliseid  toiminguid peab tegema pärandi loobumisel või vastuvõtmisel

Alates 01.01.2009.a. kehtib Eestis nn loobumissüsteem, mis tähendab, et kui pärija ei taha pärida, peab ta pärandist loobuma. Pärandist saab loobuda kolme kuu jooksul alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast. Teada saamine või teadma pidamine sõltub faktilistest asjaoludest. Lähedaste perekonnaliikmete puhul on selleks tõenäoliselt surmapäev. Pärijatel, kes pärandajaga ei suhelnud või muul põhjusel ei omanud lähedast kontakti pärandajaga, võib olenevalt asjaoludest surmast teada saamine olla seostatav sellega, kui notar alustab pärimismenetluse ja avaldab väljaandes AmetlikudTeadaanded info pärimismenetluse kohta või saadab sellekohase teate teadaolevatele pärijatele.Testamendi alusel pärija puhul võib teadasaamise aeg olla seostatav testamendi sisust teada saamisega. Mõjuval põhjusel võib notar pärandist loobumise tähtaega pikendada. Pärandist loobumise avalduse peab tõestama notar. Loobumise avaldust ei pea tegema sama notari juures, kes pärimisasja menetleb. Kui isik pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.Mis kaasneb isikule pärandi vastuvõtmisega

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, s.h. kõik võlad (sealhulgas maksuvõlad, kõik laenukohustused). Üle ei lähe vaid need õigused ja kohustused, mis  olemuselt on lahutamatult seotud isikuga või seaduse järgi ei saa üle minna ühelt isikult teisele, nagu näiteks valimisõigus.

Enne pärandi vastuvõtmise või loobumise otsustamist on mõistlik välja selgitada pärandvara koosseis, mille kohta saab andmeid küsida kohtult, notarilt või muudelt iskutelt, kelle valduses pärandvara on.  Meeles tuleb pidada, et kui pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks, peab pärija need kohustused täitma enda varast. Seda olukorda saab vältida, kui pärast pärandi vastuvõtmist nõuda pärandavara inventuuri tegemist. Selleks tuleb esitada pärimisasja menetlevale notarile avaldus ning notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri.Kuni pärandi vastuvõtmiseni, samuti  inventuuri tegemise ajal ei või võlausaldaja nõuda pärijalt pärandaja kohustuse täitmist. Sellest on mõned erandid, näiteks kinnisasjade puhul kinnistusraamatusse kantud eelmärge. See tähendab, et kui pärandaja on enne surma võtnud kohustuse kinnisasi müüa ja kandnud selle kohustuse täitmise tagamiseks ostja kasuks kinnistusraamatusse eelmärke, tagab see eelmärge  sõltumata muudest asjaoludest ostja õigust kinnisasja omandada.Millised õigused  või erisused on seotud pärandaja abikaasaga

Kui vara päritakse seaduse järgi, siis abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist ning teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui pärandajal lapsi,  vanemaid, vendi ja õdesid ei olnud, siis pärib abikaasa kogu pärandaja vara.Abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. Abikaasad saavad ühiselt teha testamendi, millega nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Sellise testamendi saavad abikaasad teha notari juures.Abikaasa ei saa pärida, kui  pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku.Millised maksud kaasnevad pärandi vastuvõtmisega

Eestis ei ole kehtestatud pärandimaksu ning  pärandi vastuvõtmist ei maksustata ka tulumaksuga. Tulumaksu küsimus tekib alles siis, kui päritud vara hiljem müüakse.

 

 

 

Autor: Lemmi Kann, Pille Pettai