Personalijuhtide väljakujunenud tavad vajavad kaasajastamist

Ergma nentis, et tihti unustatakse, et lisaks töötamise protsessile sisaldab ka tööle värbamise protsess isikuandmete töötlemist.

"Värbamise käigus võib tööandjani jõuda kümnete inimeste andmeid ning kümnetelt inimestelt on vaja teada saada vahest ka väga delikaatseid isiklikke andmeid. Kõige problemaatilisem ongi värbamisprotsessis tunnetada ära see piir, millal tööandjal on andmete kogumiseks õigustatud huvi ja millal seda ületatakse," rääkis Ergma.

Kui enamasti leitakse, et õigustatud ei ole huvi eraeluliste, poliitiliste ja usuliste vaadete osas, siis mõnel ametikohal ja mõnes olukorras ei pea Ergma sõnul ka see reegel paika. "Näiteks erakonna või usuorganisatsiooni palgalise töötaja värbamisel ei ole eriti mõeldav, et tööandja ei tea sellise isiku vastavaid vaateid," selgitas jurist. 

Ergma sõnul võib juhtuda, et tahtes teha tööle kandideerijale head, võib tööandja endale hoopiski halba teha.

"Väljakujunenud personalijuhtide käitumisreegel on see, et mittevalitutele teatakse justkui „boonusena“ et tema andmed säilitatakse tööandja andmebaasis. Järgmisel konkursil soovib tööandja neid andmeid kasutada," tõi ta näite viidates, et selline käitumine ei ole õige."Töötaja andmeid võib säilitada ainult töötaja nõusolekul. Selles osas oleks kindlasti vaja väljakujunenud tava muuta," rõhutas Ergma.