Veebruari hinnatõusu mõjutas eelkõige toidu kallinemine, mille põhjuseks on hinnamuutused maailmaturul, teatas rahandusministeerium
Statistikaameti andmetel tõusid tarbijahinnad veebruaris kuuga 0,6 protsenti ning eelmise aasta veebruariga võrreldes 5,7 protsenti.
„Eelmise aasta kehva saagikuse ning kasvava nõudluse tõttu on aiasaaduste hinnad tõusmas, mis oli ühtlasi veebruarikuise tarbijahindade tõusu peapõhjuseks. Teiselt poolt on kõrged toidutoorme hinnad välisturgudel soodustanud siinsete tootjate ja töötlejate eksporti, suurendades nende marginaale,“ märkis rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
„Arvestades toidutoorme hinnatõusu jätkumist välisturgudel, ei pruugi toidu kallinemine tavatarbija jaoks veel läbi olla. Geopoliitiline olukord Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on kaasa toonud ka nafta kallinemise, mis ühtlasi avaldus mootorikütuse jaehindades. Suuremal määral peaks selle mõju kajastuma märtsikuistes hindades. Eelmainitud tegurite tõttu võib lähikuudel oodata aastase inflatsiooni kõikumist viie protsendi lähedal,“ lisas ta.
Välistegurite tõttu kiirenes eurotsooni inflatsioon esialgsel hinnangul jaanuari 2,3 protsendilt veebruaris 2,4 protsendini. Vaatamata osade eurotsooni riikide nõrkadele majandusarengutele võib Euroopa Keskpank hinnatõususurvete leevendamiseks juba kevadel baasintresse tõstma hakata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.