Lauri: toit kallines veebruaris keskmisest enam

Statistikaameti andmetel tõusid Eestis tarbijahinnad veebruaris 0,6% jaanuariga võrreldes ja 5,7% eelmise aasta veebruariga võrreldes. Lauri sõnul on see oluliselt enam Swedbanki prognoositust. Ootustest suurem hinnatõus oli eelkõige põhjustatud toidukaupade kallinemisest.

„Toidukaubad kallinesid kuuga 1,8%, mis on oluliselt enam pikaajalisest keskmisest (0,6%), rääkimata viimase viie aasta keskmisest (0,1%). Veebruarikuine toidukaupade hinnatõus seletab enam kui 2/3 kogu veebruarikuisest ja 55% aastasest hinnatõusust. Toidukaupade kallinemine on põhjustanud ka toitlustuse ja majutuse hindade tõusu (veebruaris 0,7%),“ märkis Lauri.

„Toidukaupade hinnatõus hakkas oluliselt kiirenema 2010. aasta alguses ning suuremad tõusud toimusid märtsis-aprillis ja oktoobris-novembris. Võib arvata, et kevadel aastane hinnatõus mõnevõrra nõrgeneb, kuid kuna maailmas on toidukaupade hinnad praegu kasvamas, siis suure tõenäosusega pole toidukaupade hinnastabiilsust või langust (v.a. hooajaliste tegurite mõjul) oodata. Üldise hinnataseme jaoks on väga oluline selleaastaste saakide suurus,“ lisas ta.

Veebruarikuine transpordi hindade tõus oli 0,6%, mis on pisut suurem pikaajalisest keskmisest (0,5%), kuid väiksem viimase viie aasta (0,7%) omast. „Märtsikuine hinnatõus võib jääda tavapärase hinnatõusu lähedale (0,9-1%), kuigi bensiini ja diislikütuse jaehinnad on jõudnud tipptasemetele. Kui nafta hind maailmas jääb kõrgeks või tõuseb veelgi, siis kandub kütuste hinnatõus ka transporditeenuste hindadesse ning see hakkab mõjutama ka teiste kaupade ja teenuste hindu. Nafta hind on hetkel suures sõltuvuses Lähis-Idas toimuvast. Liibüa osakaal maailma naftaturul on tagasihoidlik ning kaetav teiste tootjate poolt, rahutuste levimine olulisematesse tootjamaadesse, eelkõige Saudi Araabiasse, tähendaks aga oluliselt suuremat ja püsivamat hinnatõusu,“ kommenteeris Lauri.

Küllaltki palju tõusid veebruaris ka vaba aja veetmisega seotud hinnad, mis tõusid sel aastal 0,6% tavapärase 0,1% asemel. „See võib olla põhjustatud paranevast nõudlusest, kuid üpris tõenäoline on ka euro kasutusele võtule järgnenud hindade nn atraktiivsematele tasemetele tõstmise mõju,“ märkis analüütik.

„On üpris tõenäoline, et praegune hinnaprognoos – 3,7% - tuleb asendada kõrgema ootusega.,“ ütles Laur.