RM: keskmise palga kasvu  põhjuseks majanduse elavnemine

Majanduse elavnemise taustal kiirenes nüüdseks kolm kvartalit kestnud palgakasv aasta viimases kvartalis oluliselt ning osutus positiivsemaks rahandusministeeriumi viimasest majandusprognoosist. Palgakasvule avaldasid eelkõige mõju aasta lõpus makstud ebaregulaarsed preemiad ning lisatasud, mille osatähtsus kriisi ajal vähenes, selgitab rahandusministeerium.

Vaatamata palgakasvu kiirenemisele tööjõukulude osakaal loodud lisandväärtuses kahanes, mis tähendab, et majanduskasvust suurem osa läheb ettevõtete kasumlikkuse taastamisele. See on põhjendatud, kuna majanduse taastumise korral peab esialgu kasumlikkus jõudma tavapärasele tasemele ning alles siis on ettevõtetel ruumi ka töötasusid suurendada.

Keskmise palga kasv jätkub

Sellel aastal jätkub töökoormuse tõusust ning ettevõtete finantsseisu paranemisest tulenev mõõdukas keskmise palga kasv. Samas pole majanduse kriisist taastumine veel lõppenud ning seni, kuni sisenõudlus püsib nõrk, ei ole ka üldist kiiret palgakasvu oodata.

Keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam neljandas kvartalis mäetööstuse, ehituse ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel, vastavalt 11,8, 10,8 ning 7,8 protsendi võrra. Mäetööstuse ning ehituse puhul mõjutab palgakasvu nõudluse kasv, mis avaldub suurenenud töömahtudes. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal kerkinud palk on seotud majanduse üldise olukorra paranemisega ning aasta lõpus toimunud ürituste arvu kasvuga.

Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk  kinnisvaras, muudes teenindavates tegevustes ning veevarustuses, vastavalt 14,7, 6,5 ja 2,1 protsendi võrra. Kinnisvara tegevusala puhul on tegemist otsetehingute mõjuga, kus kasutatud ruumidega teostatavate tehingute puhul kasutatakse võimalikult vähe kinnisvara vahendajaid.

Keskmine tunnipalk kasvas neljandas kvartalis 1,9 protsenti. Keskmisest kiiremini kasvas tunnipalk mäetööstuses, ehituses, veonduses ja laonduses ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, vastavalt 13,6, 7,2, 5 ja 6,7 protsendi võrra. Tunnipalga keskmisest kiirem kasv näitab spetsialistide motivatsiooni hoidmise vajadust ning on märk sellest, et teatud tegevusaladel on kerkimas kvalifitseeritud tööjõu nappuse probleem.