Riigikohus: 10%-line riigilõiv ei ole ülemäära suur

31. jaanuari 2011 analüüsis Riigikohus otsuses nr 3-2-1-159-10 võimalust vabastada füüsilisest isikust menetlusabi taotleja riigilõivu tasumisest. Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse menetlusabi saamiseks, milles palus ennast vabastada täielikult apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Sama tegi ka Riigikohus, kuid muutis siiski osaliselt alama astme kohtu põhjendusi.

Riigikohtu arvates tulenes keeldumise alus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sättest, mille järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui ta saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suurte raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude (§ 182 lg 2). Kostja oli küll töötu ja tal oli ülalpeetavaid, kuid talle kuulus märkimisväärselt vara – kolm kinnistut. Eluasemena kasutas kostja kinnistutest vaid ühte ning vaid üks kolmest kinnistust oli hüpoteegiga koormatud. Seega esines alus kostjale menetlusabi andmisest keeldumiseks.Kostja väitis veel, et ringkonnakohus andis temale riigilõivu tasumiseks põhjendamatult lühikese tähtaja - 20 päeva. Kostjal polnud raha riigilõivu tasumiseks ja ta avaldas arvamust, et kui ta peaks hakkama müüma oma kinnisvara, siis on ilmselge, et 20 päevaga ei ole võimalik müüa kinnistut selliselt, et müügist laekuks summa, mis oleks vähegi lähedane kinnistu turuhinnale.Ülaltoodud väitega seoses märkis Riigikohus, et kuigi kostja poolt esitatud menetlusabi andmise taotlus ei peata riigilõivu tasumiseks antud tähtaja kulgemist, on kostjal õigus siiski taotleda kohtult riigilõivu tasumiseks ettenähtud tähtaja pikendamist. Seega polnud kostjale antud tähtaeg riigilõivu tasumiseks ebamõistlikult lühike.Lisaks palus kostja Riigikohtul veel kaaluda, kas riigilõivu määr, mis näeb 100 000-kroonise hinnaga hagi puhul ette kohustuse tasuda 10 000 krooni riigilõivu, on kooskõlas põhiseaduses reguleeritud õigusega saada tõhusat õiguskaitset.Riigikohtu hinnangul ei ole 100 000-kroonise hinnaga hagi korral 10 000 krooni suurune riigilõiv, mis moodustab hagi hinnast 10%, sedavõrd suur, et tuleks kaaluda, kas see on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega saada tõhusat õiguskaitset.

Artikli autor on Eva Mägi, advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat.

Autor: Lemmi Kann, Eva Mägi