Mida arvab EMSK Euroopa lepinguõigusest

Erinevustega riikide lepinguõiguses kaasnevad ühtlasi probleemid. Alates täiendavatest tehingukuludest ettevõtjatele kuni tegelike kaubandustõketeni siseturul.

Nende probleemide ületamise ühe abinõuna on Euroopa Komisjon välja töötamas ühtset Euroopa lepinguõigust. Seda kavandatavat Euroopa lepinguõiguse rohelist raamatut on Teataja veergudel juba varasemalt tutvustatud (Koidu Möldersoni artikkel Teatajas nr 15/2010). Arutelud selle üle käivad ka teistes riikides ja EL institutsioonides.

Järgnevalt tutvustan mõningaid postulaate, mis jäid silma Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee  (EMSK) sellesisulisest arutelust.Taustast veel, et EMSK jaoks oli murekoht, et hoolimata ühtse turu täieliku väljakujundamise püüetest on ettevõtetel, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel, ikka välismaal raske müüa. Ainult 8% tarbijatest ostavad interneti kaudu teisest liikmesriigist kaupu.Praegu tähendab erinevate riikide erinev lepinguõigus ettevõtjate jaoks kõrgemaid tehingukulusid, hiljutiste uuringute kohaselt keskmiselt kuni 15 000 eurot.Lisaks ebaõnnestub 61% piiriülestest ostutehingutest, sest müüjad keelduvad kaupa tarbija riiki toimetamast. Selle põhjuseks on enamasti regulatiivsed tõkked ja õiguslik ebakindlus kohaldatavate normide suhtes. Kokkuvõtlikult – EMSKs ollakse ühel meelel probleemide olemasolus. Vaidlusküsimuseks onaga see, mida täpselt teha ja kui suure regulatiivse ühtluse poole tuleks Euroopas liikuda.Euroopa Komisjon pakub rohelises raamatus välja mitu lähenemisviisi lepinguõiguse ühtsuse suurendamiseks.Strateegilised valikud on, (ja just siin on üks suuremaid vaidlemise kohti):

-internetis (mittesiduvate) näidislepingu tingimuste avaldamine, mida oleks võimalik Euroopa ühtsel turul kasutada;- (siduv või mittesiduv) töövahend, mida ELi seadusandjad saaksid uute õigusaktide vastuvõtmisel kasutada, et tagada paremad ja sidusamad eeskirjad;- lepinguõigust käsitlev soovitus, millega soovitataks liikmesriikidel Euroopa lepinguõigust käsitlev õigusakt oma vastavasse riiklikusse õigussüsteemi üle võtta, tuginedes osaliselt Ameerika Ühendriikide eeskujule, kus 50 osariigist on kõik peale ühe vabatahtlikult vastu võtnud ühtse äriseadustiku;- vabatahtlik Euroopa lepinguõigus (ehk 28. režiim), mille kohaldamise oma lepingulistele suhetele saaksid tarbijad ja ettevõtjad vabalt valida. See vabatahtlik õigus oleks alternatiiviks olemasolevatele riiklikele lepinguõigustele ja oleks avaldatud- riikide lepinguõiguse ühtlustamine ELi direktiiviga;- riikide lepinguõiguse täielik ühtlustamine ELi määrusega;- täiemahulise Euroopa tsiviilkoodeksi loomine, millega asendataks kõik lepinguid käsitlevad riiklikud sätted.Laias laastus jagunevad vaidlevad pooled vabatahtliku ühtlustamise ja ühtse lepinguõiguse kohaldamise ettevõtetevaheliste ostu–müügilepingute puhul pooldajateks, kellele vastanduvad suurema ühtlustamise toetajad, kes näevad üleeuroopalist ühtset lepinguõigust just suhetes tarbija-ettevõtja.Senistest dispuutidest EMSKs on peale jäänud mõistliku lähenemise toetajad. Paralleelselt riikide lepinguõigusega peaks eksisteerima vabatahtlik Euroopa lepingu-õigus, millega tagatakse tüüptingimused ja võimalus kohaldada 28. režiimi.Mis puutub ühise töövahendi kohaldamisala vabatahtlikus Euroopa lepinguõiguses ja uut edasiarendatud vabatahtlikku reguleerivat režiimi, siis leiab EMSK, et peaks alustama katseprojekti kohaldamisest kaubanduse valdkonnas, piirdudes esialgu kaupade piiriüleste ostu-müügi lepingutega.Seega eelistab EMSK EK pakutud eri võimalustest teatavat segavarianti.Sealjuures peaks väljatöötatav Euroopa lepinguõigus esialgu kujunema ühtseks tugiraamistikuks, millele saaksid piiriüleseid lepinguid sõlmivad ettevõtjad soovi korral tugineda.Komitee teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku kasutada korraga õiguslikke ja mitteõiguslikke meetmeid:

-Suurendada ühenduse õigustiku ühtsust lepinguõiguse valdkonnas.- Edendada kogu ELis kohaldatavate lepingu tüüptingimuste koostamist.- Uurida täpsemalt, kas probleemid Euroopa lepinguõiguses võivad vajada sektorist sõltumatuid lahendusi.Veel tuleb silmas pidada, et kui uus edasiarendatud vabatahtlik režiim lisatakse ELi ja liikmesriikide õigusesse määrusega, siis peaks olema tagatud, et selle kasutamine oleks vabatahtlik, määrus ise aga lihtsalt kohaldatav ja pakuks õiguskindlust neile lepinguosalistele, kes otsustavad seda piiriülestes äritehingutes kasutada.Sellise seisukohaga võime ka meie rahulikult nõustuda.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas .

Autor: Lemmi Kann, Reet Teder