Parts: Eesti riik vajab FIEsid

„Riik peab olema ettevõtjasõbralik ja selle juurde kuulub ka paindlikkus erinevate tegevusvormide osas. Lisaks äriühingutele peab olema võimalik tegutseda ka füüsilisest isikust ettevõtjana. See on tähtis näiteks nende jaoks, kellele ettevõtlus pole kas põhitegevus või on lihtsalt tegevuse mastaap nii pisike, et äriühingu asutamine pole otstarbekas,” ütles Parts vastuseks küsimusele, kas riik ikka peab FIEsid majanduse seisukohalt vajalikuks või soovitakse praeguseid füüsilisest isikust ettevõtjaid ning oma äri alustajaid edaspidi näha hoopis ühemehe-OÜsid registreerimas.

Minister rõhutas, et majanduse arengus on tähtis roll  ka mikro- ja väikeettevõtlus ning oma äri alustamine ei tohi olla keerukas. “FIE-sid tuleb seega kohelda võrdselt teiste ettevõtjatega ja tagada neile võrdsete maksude juures sarnane ligipääs sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule,” ütles Parts.

Hinnates FIEde otsest panust riigi majandusse on seda MKM-i ettevõtlustalituse juhataja Henry Kattago sõnul võimalik määrata vaid kaudselt.

“Positiivse stsenaariumi korral mõjutab FIE riigi majandust vähemalt ühe keskmise palga ulatusest ehk nende panus majandusse oleks paari protsendi juures. Reaalselt on aga panus ilmselt väiksem, sest paljud registreeritud FIEd ei ole aktiivsed ning suurema käibe korral on mõistlik juba OÜ-d omada,” selgitas Kattago ja lisas,et kui numbrid kõrvale jätta, tuleb tunnistada, et FIE on ettevõtlusvormina oluline kodanike ettevõtlusaktiivsuse soodustamise seisukohast.

“Mitmetel tegevusaladel on FIE vormis ettevõtlustulu teenimine levinud ning sageli esimeseks sammuks isikliku äri käimalükkamisel. Väikestest äridest saavad tulevikus suuremad, mis tähendab ka teistsuguste ettevõtlusvormide valimist,” ütles Kattago.

Kindlasti esineb tema sõnul ka juhtumeid, kui FIE-na asendatakse lihtsalt palgatöötaja staatust, kuid see hälbib juba füüsilisest isikust ettevõtja algideest. Statistika järgi on FIE-d Eestis levinud eelkõige põllu- ja metsamajanduses ning kalapüügis, aga ka hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ning mootorrataste remondi alal, veonduses ja laonduses.

Kattago märkis,et tulevikku silmas pidades tuleks hinnata erinevate ettevõtlusvormide orgaanilist arengut terviklikumalt. “Aja jooksul muutub ilmselt ka teiste ettevõtlusvormide aruandlus järjest lihtsamaks, ettevõtete asutamine muutub soodsamaks, maksukeskkond teiseneb - firmade loomise ja käigushoidmise müstifitseerimine väheneb märgatavalt. Uued tehnoloogiad ja tegevusharud nõuavad võib-olla sootuks teistsuguseid vormiüleseid lahendusi. Ettevõtluse, regulatiivse keskkonna ning ühiskonna arengud on paratamatud ja konkurentsivõime säilitamiseks tuleb teha kaalutletud valikuid,” rääkis ta ja lisas:

“Ettevõtlikel inimestel peab jääma võimalus legaalseks eneseteostuseks sõltumata sellest, kuidas ühte või teist ettevõtlusvormi nimetatakse või milliste tänaste lahenduste elemente uued vormid sisaldavad.”

Partsi sõnul on üheks selle aasta olulisemaks töösuunaks inimeste ettevõtlikkuse kasvatamine.  „Eelmise aasta oktoobris allkirjastasime ettevõtlusõppe kava „Olen ettevõtlik“, mis kohustab gümnaasiumeid pakkuma ettevõtlusõpet valikainena. Valitsus kinnitas eile 2011. aasta ettevõtluspoliitika rakendusplaani, millega suunatakse ettevõtluse elavdamiseks erinevate toetusmeetmete näol üle 86 miljoni euro. See tähendab, et ettevõtlustoetuste maht kasvab võrreldes 2010. aastaga 10 protsenti,“ ütles minister.

Sel aastal käivitab majandusministeerium ka algatuse „Ettevõtlik Eesti“ millega soovitakse tõsta esile väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja seeläbi suunata inimeste arusaama ettevõtluse olemusest ja jällegi julgustada neid ettevõtlusega tegelema.