Vaata, kuidas uued seadused uuel aastal elu muudavad

- 1. jaanuaril 2011 jõustuvad osaühingut puudutavad äriseadustiku muudatused. Suurimaks muudatuseks on võimalus asutada osaühing sissemakset tegemata. Kuigi seni kehtinud miinimumkapitali nõue säilib, ei pea ettevõtlusega alustaja seda enam enne ühingu äriregistrisse kandmist tasuma. Osakapital tuleb sisse maksta, kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund.

Lisaks vähendavad kehtima hakkavad muudatused ühinguõiguslike dokumentide vorminõudeid – näiteks osaühingu poolt äriregistrile esitatavate dokumentide vorminõuded muutuvad leebemaks, samuti väheneb audiitori kaasamise kohustus erinevate hinnangute andmisel. Võlausaldajate huvide kaitseks suurendatakse samas isikute ringi, kellelt saab mitterahalise sissemakse väära hindamise tulemusena tekkinud kahju eest hüvitist nõuda.

- aasta alguses jõustuvad erakonnaseaduse muudatused, mis täpsustavad erakondade nimekirjade pidamist registri juures. Samuti peab registripidaja tuvastama selle, et kui isik on kantud mitme erakonna liikmete nimekirja, siis millisesse erakonda on ta hiljem astunud, ning märkima varasema erakonna liikmete nimekirjas isiku väljaastumise ajaks uude erakonda astumise aja 2011. aasta 20. jaanuariks.

- 31. detsembril 2010 hakkab kehtima ka üldises korras jõustuv uus nn allikakaitse seadus, mis sätestab allikakaitse põhimõtted kohtumenetluses. Seadus tagab ajakirjanikele õiguse allikakaitsele tuginedes keelduda kohtumenetluse käigus ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust kehtestab eelnõu kohustuse mitte avaldada teavet andnud isiku soovi korral tema identiteeti.

Kui tsiviilmenetluses kehtib allikakaitse eranditeta, siis kriminaalmenetluses ei kehti vastav õigus, kui tegemist on vähemalt kaheksa aastat vangistust ette nähtavate kuritegudega ja muul viisil tõendite kogumine on välistatud või oluliselt raskendatud.

Lisaks reguleerib eelnõu isiklike õiguste kaitset kahju õigusvastase tekitamise eest, milleks täiendatakse võlaõigusseadust. Muudatus võimaldab kohtutel mõista mittevaralise kahju hüvitamisel välja lisaks ka ennetavat kahjuhüvitist. 

- Euro kasutusele võtmise seadusega muudetakse 225 õigusakti, kus viidatakse kroonisummale või Eesti Panga kehtestatud kursile. Ühtlasi nähakse ette regulatsioon krooni käibelt kõrvaldamiseks, paralleelkäibeks ning euro kasutusele võtmiseks Eestis. Loe pikemalt Riigi Teatajast.

- 2011. aasta riigieelarve seadus. 2011. aasta konsolideerimata riigieelarves kasvavad kulud võrreldes tänavusega viis protsenti 94 miljardi krooni ehk kuue miljardi euroni. Oodatavad tulud suurenevad 2,1 protsendi võrra 89,2 miljardi krooni ehk 5,7 miljardi euroni. Järgmise aasta valitsussektori eeldatav tekkepõhine eelarvepuudujääk on 1,6 protsenti SKP-st.

- kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Uuest aastast jõustub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning seda hakatakse rakendama 2012. aasta eelarvete suhtes järk-järgult. Seadusega nüüdisajastatakse eelarve koostamise, täitmise ja aruandluse põhimõtteid. Eelnõuga kehtestatakse eelarvestrateegia kohustuslikkus, uued piirangud finantstegevusele ning põhimõtted omavalitsuste varade kasutamisele ja kohustuste võtmisele. Seadusega nähakse ette piirmäärad omavalitsuste võlgade mahule, et ennetada suurest võlakoormusest tekkida võivaid finantsraskusi. Enamikele omavalitsustele jääb kehtima 60%-ne määr, kuid võlakoormuse piirmäär seatakse sõltuvusse omavalitsuse individuaalsest võimekusest. Seaduse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks valla- ja linnaeelarve seadus.

- riigihangete seaduse muudatused. 1. jaanuarist jõustuvad muudatused suunavad hankijaid enam hankeid planeerima, vähendavad nii pakkujate kui hankijate halduskoormust ning tagavad kiirema ja avalikkusele läbipaistvama hankemenetluse e-keskkonna kaudu. Hankijate ja pakkujate soovil kehtestatakse lihthangetele alates 2012. aastast lihtsustatud menetlusreeglid, alates 2012. aastast peab hankijatel olema hanke läbiviimiseks hankekord ja hankeplaan. Seadusest kaob nõue esitada hangetel alltöövõtjaid puudutavat teavet, hankija ja pakkuja saavad alltöövõtjaid puudutavad tingimused edaspidi sõnastada hankelepingus.

- muudatused krediidiasutuste seaduses, Finantsinspektsiooni seaduses, investeerimisfondide seaduses, väärtpaberituru seaduses ja Tagatisfondi seaduses. Muudatustega antakse Finantsinspektsioonile õiguslikud meetmed sekkumaks panga või muu finantsinstitutsiooni tegevusse finantskriisi olukorras. Sätestatakse ka Vabariigi Valitsuse jaoks võimalus Eestis Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse aktsiad sundvõõrandada, kuid seda üksnes äärmise vajaduse korral. Samuti tõstetakse hoiuste hüvitamise piirmäära 50 000 eurolt 100 000 euroni ning lühendatakse hüvitiste väljamaksmise perioodi 3 kuult 20 tööpäevani. Lisaks täpsustavad muudatused Finantsinspektsiooni koostööd teiste EL liikmesriikide finantsjärelevalve asutusega. Muudatused hakkavad kehtima 1. jaanuarist.

- 1. jaanuarist 2011 on pakendite tagatisraha määrad senise 50 sendi asemel kolm eurosenti ja ühe krooni asemel kuus eurosenti. Seega on pärast eurole ümberarvutusel kasutatud ümardamist tagatisraha veidi väiksem kui 2010. aastal.

- 2011. aastal toimuvad korraldatud jäätmeveo konkursid riigihangete seaduse kohaselt. Lisaks on muudetud jäätmeseadust ja riigihangete seadust selliselt, et riigihangete seaduses üldiselt lubatud sisetehingu võimalus ei laiene korraldatud jäätmeveo hangetele. Seega ei saa kohalikud omavalitsused korraldatud jäätmeveol endale kuuluvalt äriühingult teenust osta avaliku konkursita.

Konkursside korraldamine riigihangete seaduse alusel võimaldab seniseid vaidlusi esmaselt lahendada ka riigihangete vaidluskomisjoni kaudu.

- 2011. aastast tõusevad jäätmete ladestamisel makstavad saastetasud. Näiteks on tavajäätmete saastetasu 225 krooni ehk 14,38 eurot tonni kohta (2010. aastal vastavalt 188 krooni tonni kohta). Saastetasu moodustab 20–80 protsenti kliendihinnast, seega võib tõus mõjutada segajäätmete teenuse hinda ka elanikele. Samas ei puuduta hinnatõus liigitikogutud ja taaskasutatava jäätmete käitlemise tasusid, vaid ainult prügilasse ladestatavate jäätmete teenustasusid. Saastetasu kannab endas sõnumit – sortige rohkem, vähendage segajäätmete kogust. Prügilatesse ladestavate jäätmete saastetasude tõus kiirendab ka segajäätmete energiakasutust.

- 1. jaanuarist on vee erikasutusluba vajalik juhul, kui tööd on seotud vähemalt ühe hektari suuruse veekoguga. Väiksemate veekogude puhul (näiteks koduaia tiigid) ei ole vee erikasutusloa taotlemine vajalik.

- 2. jaanuaril 2011 jõustuvad meresõiduohutuse seaduse muudatused, millega täpsustatakse tooteid valmistava või teenuseid osutava isiku tunnustamise regulatsiooni. Näiteks tunnustamisele kuuluvate tegevusvaldkondade loetelu täiendatakse reederi-, laeva-, sadama- ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise ning laevade agenteerimise tegevusalaga.

Seadusemuudatusega laiendatakse väikelaeva juhtimisõigust isikutele, kes omavad laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialast haridust. Väikelaeva juhtimisel piisab isikut tõendavast dokumendist, väikelaevajuhi tunnistust ja teisi dokumente ei pea kaasas kandma.

- 1. jaanuarist 2011 saavad töötud tööproovi võimaluse. Programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011" muudatus võimaldab järgmisest aastast töötutel pakutaval kohal töötamist järele proovida ning tööandjal veenduda inimese sobivuses enne töösuhte sõlmimist. Lisaks laiendatakse koolituskaardi ning muid tööturuteenuste võimalusi. Muudatuse tulemusena kiirenevad ümberõppe saamise võimalused. Lisaks makstakse uuest aastast stipendiumit vabatahtlikul tööl osalemise eest.

Puuetega inimestele pakutavate teenuste osas laiendatakse sihtgruppi – 2011. aastal on programmis võimalik osutada mitmeid teenuseid (abistamine tööintervjuul, töökoha või –vahendite kohandamine jne) ka täiskoormuses õppivale töötukassas registreeritud puudega töötule. Palgatoetuse saamise tingimused viiakse aga tagasi endistele alustele, mis tähendab, et palgatoetusega saab tööle võtta ainult pikaajalisi töötuid või töötuid, kes on vabanenud vanglast. Noorte palkamisel kehtib soodsam kord – noor saab palgatoetust juba siis, kui on olnud 6 kuud töötuna registreeritud. Ainsa erisusena palgatoetuse osas jääb võimalus sõlmida tähtajalisi lepinguid.

- 1. jaanuaril 2011 jõustub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. Seadusega nähakse ette Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise alused ja kord ning neid rakendavad asutused, samuti täiendavate otsetoetuste saamise nõuded ja kord, riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutuse seaduse rikkumise eest.