Hoiame eurod ja kroonid lahus

Kümmekond päeva veel ja siis see ongi kohal – euro. Kuidas ja millal miski toimub, sellest on räägitud raadios-televisioonis ja kirjutatud ajalehtedes tegelikult terve aasta. Internetist leiab teavet mitmelt kodulehelt  – Eesti Panga, pangaliidu, kaupmeeste liidu jt, aga olulisim on kõik ühes kohas koos – Eesti euroveebis euro.eesti.ee. Ja pangad teevad oma klientide eest eurole ülemineku ära. Poleks justkui vaja enam millegi üle muretseda.

Ent siiski. Pangadki ei ole jumalad ning “näpukaid” numbritega võib ette tulla neilgi (või nende IT-süsteemidel), ehkki pangad on euroga "harjutanud" juba hulk aega: näidanud kontode seise eurodes, samuti on laenulepinguis aastaid laenusummad ära toodud ka eurodes. Samamoodi on käitunud kindlustusandjad – lepinguis kindlustuspreemiad samuti eurodes.

Tihtipeale on juhtunud, et aasta vahetudes on unustatud vahetada aastaarv, näiteks ajalehe "peas" või kirja "sabas". Rahanumbritega võib samamoodi juhtuda – ja seda eriti reformide ajal, uuele vääringule üle minnes. Kuigi suur pole häda, kui endal lähevad kroonid-eurod sassi näiteks lapsele internetipangas taskuraha üle kandes (laps muidugi rõõmustab). Aga samamoodi võib juhtuda mis tahes ülekannet tehes, nii et tähelepanu pole üldsegi ülearune.

Saadab mõni ettevõte, ütleme Eesti Energia, kliendile arve, kus vanast harjumusest teenuse eest tasumisele kuuluv summa kroonides arvutatud, aga vääringuks märgitud euro. Postiga saadetud arvel saab veale hõlpsamini jaole, aga otsekorraldusega maksmine käib automaatselt – summa läheb eurodes kontolt maha ja kõik. Sestap tasub kõik oma otsekorraldused üle vaadata.

Sama kehtib äris – kõik arved tuleks hoolega enne maksmist üle kontrollida, et näiteks kroonides küsitud summat automaatselt eurodes maksma ei hakkaks. Kõige kindlam on leppida oma partneritega kokku aeg, mil kõik viivad oma süsteemid üle eurodele. Eriti tähelepanelik tuleb olla jaanuarikuu aruannet tehes – siin võib kergelt vigu sisse tulla. 

Riske on veel terve hulk ja neid kirjeldab tänane Äripäev. Peamine on hoida eurod ja kroonid lahus ning jätta mõneks ajaks igaks juhuks alles kõik arved, mida olete maksnud kus ja kellele iganes alates euro tulekust, samuti saadud tšekid. Isegi bensiinijaamadest ja parklatest. Näiteks töötab osa parklaautomaatidest paar nädalat eurodega, osa kroonidega. Vaid tšekk aitab hiljem tõendada, et eurod kogemata krooniautomaati sattusid.

Et euro tuleks sujuvalt, ei maksa seega ainult teistele – pankadele, poodidele, partneritele lootma jääda. Rahareformi ladusus sõltub kõigist meist.

Autor: Lemmi Kann, Äripäev